Kolmapäeval toimus maavalitsuse saalis nõupidamine, kus paarkümmend maakonna gümnaasiumiastme õpilast said kaasa rääkida plaanitava gümnaasiumivõrgu korrastamise asjus. Õpilasliit aitab need arvamused ka haridusministrini viia.
Gümnaasiumivõrgu korrastamisel on haridusminister Jaak Aaviksoo pöördunud kõigi omavalitsuste poole, et nad ütleksid oma arvamuse ning seisukoha just oma maakonna vaatepunktist, kuid seni pole veel arvamust küsitud kooliõpilastelt.
Õpilaste arvamus tuleb ministeeriumile teatavaks teha
Õpilasliit otsustas selles küsimuses ohjad enda kätte võtta, küsida kõigi maakondade õpilastelt, mis nemad asjast arvavad ning need arvamused ka ministeeriumi edastada. Jõgeval esindas Õpilasliitu Kati Rohtla, kes rõhutas, et ka õpilaste hääl tuleb otsustajatele kuuldavaks teha.
Siiski ei pööratud antud arutelul tähelepanu nendele neljale küsimusele, mis minister omavalitsustele esitas. Nimelt soovib haridusminister saada vastuseid alljärgnevatele küsimustele, mille põhjal koostatakse ka gümnaasiumivõrgu korrastamise kava: kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti või pikema aja ehk kolme aasta jooksul, kas gümnaasiumide pidaja peaks olema riik või omavalitsus, kas peetakse vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel ning kas lävend gümnaasiumi õppima asumiseks peaks olema kõigis gümnaasiumides ühesugune.
Õpilased võtsid arutelul fookusse need küsimused, mida positiivset või negatiivset gümnaasiumivõrgu korrastamine kaasa võib tuua.
Tasuta transport ja õpilaskodud
Õpilased arutlesid selle üle, mis kaasneb põhikooli- ja gümnaasiumiosa lahutamisega ning gümnaasiumide viimisega maakonnakeskustesse. Kuigi küsimuste üle arutleti eraldi kolmes rühmas, olid noorte seisukohad üsna üksmeelsed, sest rühmatöö esitlustel kordusid ikka ühed ja samad mõtted. Nii positiivset kui negatiivset toodi välja üsna võrdselt, seega pole ka õpilaste arvates üht ja ainuõiget reformimise meetodit.
Positiivne oli see, et kuigi õpilasi gümnaasiumivõrgu korrastamise kavasse just eriti aktiivselt kaasatud ei ole, teadsid üsna paljud selle põhimõtteid ning pakuti välja ka mitmeid lahendusi. Et gümnaasiumid linnadesse viia saaks, tuleks õppurite arvates ennekõike korraldada transport, mis ideaalis võiks olla tasuta. Teine alternatiiv oleks õpilaskodude rajamine gümnaasiumide juurde.
Õpilaste arvamused gümnaasiumivõrgu korrastamisest
Põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine
Positiivsed küljed: võrdsed võimalused õppetööks, eraldi rahastamine, st põhikool ei ela gümnaasiumi arvel ja vastupidi; gümnaasiumis täiskasvanulikum töökeskkond — nooremad ei sega oma mürgeldamisega; gümnaasiumiõpilastel on parem iseseisvuda ning seega saavad nad parema ettevalmistuse kõrgkooliks.
Negatiivsed küljed: osade õpetajate (nt füüsika ja keemia) töökoormus põhikoolis väike; õpilastevaheline konkurents väikestes koolides; nooremad ei saa vanematest eeskuju võtta; maakohad jooksevad rahvast tühjaks, koolide traditsioonide kadumine; tugevamad õpilased sõltuvad nõrgematest või vastupidi, sest õpetajad keskenduvad ühele sihtgrupile.
Gümnaasiumide viimine suurematesse asulatesse
Positiivsed küljed: parem inventar, rohkem valikaineid, rohkem huviringe ja sündmusi; paremad vaba aja veetmise võimalused; kvalifitseeritud õpetajad, kõrgem õppekvaliteet.
Negatiivsed küljed: halvad sõbrad, turvalisusega võib tekkida probleeme, väiksemates koolides teatakse võimeid ja lähenetakse individuaalselt; linnakooli sõitmine on kallis, maal kaovad paljude õpetajate töökohad; hobidega tegelemine on häiritud.
i
EILI KOITLA
