“No mis parata, ega ikka 34 külmakraadiga ei haljasta,” nentis Juula külavanem Eneli Kaasik, kui möödunud pühapäeval sealses külamajas toimunud haljastuse teabepäevale oodatust vähem rahvast kogunes.
Tänu Tartust, Tabiverest, Adaverest, Türilt ja ka lähemalt Juulale sõitnud paarikümnele rohenäpule polnud aga korraldajate vaev asjata. Sest praeguste kliimatingimuste juures tuleb ju ruumide kütmisega teatavasti mitu päeva varem alustada. Ja ega Alli Undi koogid-salatidki, millega ta külarahva kokkusaamistel ammu populaarsuse on saavutanud, viimasel hetkel sünni.
Köögiviljakasvatusest rääkis Jõgeva sordiaretusinstituudi endine kauaaegne töötaja Maia Raudseping ja sellest jutust said nii kinnitust oma senistele seisukohtadele kui päris uut infot mitmed potipõllumehed. Näiteks seda, et puutuha peab aiamaale hoolikalt laiali puistama, et see võrseid ei hävitaks, polnud mitmed kuulnud. Nagu sedagi, et vahepeal on moodi läinud õlle kallamine kompostihunnikusse, et rammus kraam paremini kääriks. See ei olevat asjatundja kinnitusel aga põrmugi vajalik, nagu pole ka mõtet looduslikus kompostihunnikus iseenesest toimuvaid protsesse kemikaalide abil turgutada, viimased on mõeldud n-ö poekompostrite tarvis. Porgand, peet ja salat ei talu värsket sõnnikut, see sobib tegelikult ainult kapsale.
Et Juula küla rahvas just porgandi oma “vapijuurikaks” võtta ja selle kasvatamisele edaspidi senisest suuremat tähelepanu on otsustanud pöörata, kõneldi teabepäeval sellestki pikemalt.
Enamikule kuulajaist oli üllatuseks, et porgandi suuremate vaenlaste kirbu ja kärbse eest oleks tark peenrad ja vaod koguni augustini katteloori all hoida.
Et targem on harvalt külvata kui hiljem harvendada, sest see tegevus vigastab juurekesi, olid mitmed juba isegi praktikas kogenud. Teati sedagi, et põud seda magusat ja kasulikku juurikat eriti kosumast ei takista. Pisut vaidlusi tekitas sorditeema, sest kui Maia Raudseping Jõgeva SAI patrioodina ‘Nantest’ soovitas, siis Juula küla porgandispetsialist Indrik Unt avaldas tugevat toetust ‘Šantenele’. See olla tema kinnitusel magusam ja ei lähe keetes vesiseks. Maitse üle pole muidugi enamasti mõtet vaielda, aga porgandi-porru salat, mis on Indriku abikaasa Alli üks firmaroogadest, maitses kõigile.
Külavanem avaldas arvamust, et pärast uute tarkuste omandamist peaks neil kõigil porgand ehk Juula Juurikas veel paremini kasvama ja sügisel on plaanis korraldada suurima porgandi konkurss. Alli Unt tunnistas seepeale, et ootab huviga, kes tema porgandid üle trumpab!
Muru rajamisest tegi põhjaliku ettekande Jõgeva SAI teadur Rene Aavola. Kuulajad said muu hulgas teada, et muru tervisele on niiskus temperatuurist olulisem, et liiga tihe külv on kurjast, sest taimed jäävad sel puhul kiduraks, ja et rullimine on uue muruplatsi rajamisel eriti oluline.
Luua Metsanduskooli õpetaja Aino Mölderi jutt kõrghaljastusest ehk aia kujundamisest pakkus huvi nii praktilisest kui emotsionaalsest küljest.
“Aed ei saa kunagi valmis ja see on alati erinev: praegu, 5, 10 ja 40 aasta pärast. Arvestage sellega ka siis, kui tellite endale aiakujundusprojekti!” rõhutas asjatundja.
Ta toonitas vormide ja värvide, aga ka lõhnade tähtsust koduaias. “Pange silmapaistvad taimed sinna, kus rohkem liigute. Lõhnavad lilled ja põõsad istutage ikka teede äärde, mitte aianurka,” soovitas ta. Juttu tuli ka viimasel ajal võimust võtvast moehaigusest istutada taluaeda võõramaiseid taimi, mis sinna stiililt ei sobi ja ka hästi kasvada ei taha. “Omamaine kadakas on Juulal kindlasti kenam kui mõni küdooniasort,” tõi esineja näite.
Mölder rõhutas, et põõsaste istutamisel tuleb tingimata arvestada sellega, kui palju need mõne aastaga kasvada võivad. Aga et hõredalt paigutatud ilupõõsad üksteist esialgu “taga hüüdma” ei hakkaks, soovitas ta istutada nende vahele lilli, mida hiljem tasapisi koomale tõmmata saab.
Elulõngu on meil kombeks peamiselt sena äärde istutada, aiandusasjatundja soovitas neid aga mitmele poole paigutada, seina äärde aga alles siis, kui mujal tõesti kohta pole.
KAIE NÕLVAK
