Tutvusime noorsootööga Kuremaa kandis

Eesti Noorsootöötajate Ühendus koondab endas noorsootöötajaid ja noorsootöö sõpru üle kogu Eesti.  Sellel aastal tuleme külla ja tutvustame ennast ning  tunneme huvi igapäevase töö vastu, mida koos noortega tehakse.

ENÜ käis detsembrikuu viimastel päevadel külas Kuremaa Avatud Noortekeskuses. Seal toimus ka ümarlaud, kus osales Kristin Noormägi Laiuse, Sirle Schneider Jõgeva aleviku, Janar Hannolainen Kuremaa ja Laidi Grauen Siimusti noortekeskusest.  ENÜ rääkis oma tegemistest ning noortekeskused noorte aktiivsusest,  noorsootöötaja rollist,  vabatahtlikust tööst ning kodukoha tulevikust. 

Tuleb olla paindlik ja arvestada noorte huvidega

Ringi vaadates tundub, et projektide kirjutamine läheb hästi, et on saadud kenad ruumid.  Ehituse rahad on tulnud Regionaalfondist, täpsustas keskuse juhataja Janar. Samuti nagu paljudes teistes noortekeskustes, tuleb huvitegevusteks taotleda vahendid projektidest. Praegusel hetkel on ESF hankest tulevad ressursid, aga ka teised projektikonkursid, kuhu usinalt taotlusi esitatakse, noortekeskustele suureks abiks.   Tehakse palju huvitavat: filmiööd koos teiste keskuste noortega,  huvitegevus,  koostööprojektid, IT-ööd ja suvekoolid, laagrid ja ekskursioonid. 

Kuidas nii vähese raha ja inimestega hakkama saadakse? Kuna paljudes keskustes ollakse tööl poole kohaga, siis tuleb olla paindlik ja lähtuda noorte huvist. Noortekeskus avatakse selleks ajaks, kui seal midagi konkreetset plaanis on. Kui aga on  ilus ilm ja noored rannas, siis võetakse mängud ning varustus ning tegutsetaksegi koos rannas.  Talvel võetakse lumelauad ja muud talispordivahendid ning minnakse lähedale küngastele sõitma.  Põhiline on, et noored mõistaksid, et noortekeskus on nende maja.

i
On ka vabatahtlikke, kes oma aega noortele pühendavad. Nende eestvedamisel tegutseb pinksiklubi,  arvutiklubi ning käsitööring ja nii on  ka noortekeskus  kauem lahti.

ESF hanke rahastusel toimuvad Kuremaal vetelpäästekursused, mille läbinud noored saavad  pinnaltpäästja tunnistuse. Laiuse keskus juhib samuti ESF projekti ja seal tegutseb kitarriring. Projektis on olulisel kohal ka tööelu tutvustavad tegevused ja ametid. See,  mida koos ette võetakse, sõltub väga suurel määral noorte endi huvist.  Sageli tuleb juhendajail ka n-ö trikitada, et noori kaasa haarata. 

Mis on noorsootöötajate põhiline roll?

Kindlasti on kandev roll edasisel suunamisel. Ka selleks, et  kool lõpetatud saaks, peab mõnda neist tagant tõukama. Kui  noorsootöötajad ise aktiivsed on, motiveerib see ka noori.  Oluline on kontakti hoidmine ka pärast seda, kui enam noortekeskuses ei käida. Mõnikord tulevad noored ka ise hiljem külla.

Kuid mis saab noorest inimesest, kes “noortekast”  välja on kasvanud? Üksmeelne arvamus on, et noored kodukanti ei jää, sest tööd ei ole.  On tegelikult täiesti loomulik, et noored kodunt kaugemale soovivad, et näha ka elu mujal.  

Jäi mulje, et noorsootöötajad, kellega äsja kohtusime, teavad, mida neil teha tuleb ja mida neilt oodatakse. Ehk leiavad mõned  kodukohast lahkunud noored põhjuse ja võimaluse siia tagasi tulla  just tänu toredatele noorusmälestustele.

i

JAANIKA KUKLASE Eesti Noorsootöötajate Ühendusest