Hundi- ja ilvesejahi hooaeg kestab jaanuari algusest veebruari lõpuni, kuid Jõgevamaal tabati lubatud kaheksa hunti hooaja esimesel nädalal ning kaheksa ilvest jaanuari teise nädala jooksul.
Viimastel aastatel on Eestis suurkiskjate arv kasvanud ning nende saakloomade arv kahanenud. Seetõttu kipuvad hundid ja ilvesed toiduotsingutel juba asulate ja talumajapidamiste lähedale.
Huntide saagiks on möödunud aastal langenud lambaid näiteks Võidus, Patjalas ja Väljaotsal. Võsavillemid on kimbutanud ka koeri ning vahel keti otsastki looma maha murdnud.
Ilvesed, kelle põhitoiduks olid varem valgejänesed, jahivad nüüd hoopis kitsi, sest jäneseid on väga vähe. Nad on toidunappuse tõttu ka koprajahile läinud. Hundid kipuvad näljaga murdma kährikuidki, kuid ilves seda looma ei söö.
Möödunudaastane karm talv vähendas oluliselt kitsede ja metssigade arvukust ning nüüd käib nii jahimeestel kui ka suurkiskjatel nende saakloomade pärast tihe rebimine.
Lootus paar hundi laskmise luba juurde saada
Jahimehed ning keskkonnaametnikud on suurkiskjate arvukuse koha pealt eriarvamusel. Jõgeva jahimees Urmas Välba kinnitas, et kui juba tavainimene näeb hunte liikumas, siis on neid ikkagi palju. Veel lisas Välba, et nad kipuvad praegu olema kärntõves ning neid ohustab ka koerte katk. Veel kinnitab huntide suurt arvukust fakt, et lubatud kaheksa looma tabati Jõgevamaal vaid nädala jooksul.
Keskkonnaametnike hinnangul on huntide arvukus üle-eestiliselt võrdlemisi tasakaalus, kuid siiski taotlevad Jõgevamaa jahimehed laskmislube juurde.
MTÜ Jõgevamaa Jahimeeste Ühing juht Mati Kepp ning jahimees Urmas Välba kinnitasid, et juurde oleks tarvis umbes sama palju laskmislube, kui algul välja anti, kuid hea, kui saaks paargi. “Olen üsna kindel, et ilveseid kindlasti sel aastal rohkem lasta ei lubata,” ütles Mati Kepp, kuid nentis, et ka nende arvu tuleks vähendada.
Veel loodab Kepp, et kui nüüd antakse huntide laskmise lube juurde, siis jõuab ta ka ise mõne võsavillemi küttida. Esimesel korral tal see tänavu õnneks ei läinud. “Ilvestega oli ka nii, et ajasime kamba kokku ja plaanisime metsa minna, kuid just enne jahile minekut tuli teade, et ka kõik lubatud ilvesed on juba lastud,” rääkis Mati Kepp.
Põltsamaa piirkonnas lasti kuus hunti
Enim hunte lasti sel hooajal Põltsamaa kandis, nimelt kütiti seal piirkonnas kaheksast hundist kuus. Kaks susi lasti Jõgeva ümbruses.
Urmas Välba, kes viibis ise ilvesejahi juures, rääkis, et nad asusid ilvest jahtima 8. jaanuaril Jõgeva lähistel kolmekümne mehe ja ühe koeraga. “Leidsime metsatukast kaks murtud kitse, kogusime mehed kokku ning sel päeval lasksime kolm ilvest — emailvese kahe pojaga,” jutustas Välba.
Suurim ilves, mis sel korral Jõgevamaal lasti, oli Luualt kätte saadud umbes 25 kilo kaalunud isasloom. Kullaveres tabati aga raadiosaatjat kaelas kandnud loom. Seade oli loomale pandud paar aastat tagasi kusagil Pärnu kandis ning see enam ei töötanud. “Selles suhtes oli hea, et see loom sai lastud, kel saatja kaelas oli. Sai vähemalt vaevast lahti,” tõdes Välba.
Hundi- ja ilvesejaht 2011-2012
*Kogu riigis võib küttida kuni 115 hunti
*Ilvesejahi käigus võib elu jätta kuni 101 ilvest
*Tegemist on n-ö põhiarvudega, mida võidakse vastavalt vajadusele jahihooaja käigus muuta
*Kõige rohkem hunte võib küttida Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas (igas 12 hunti) ja Järva maakonnas (10 hunti)
*Sarnaselt eelmisele aastale, määratakse küttimislimiit kahes etapis
*Eelmisel aastal lubati esimese jaotuse tulemusel Eestis küttida 85 hunti
*Hooaja käigus suurendati arvu 135-ni
*Käesoleva jahihooaja limiidid vaadatakse üle jaanuaris
*Hundi- ja ilvesejahi hooaeg kestab 28. veebruarini
Allikas: keskkonnaamet
i
EILI KOITLA
