Põllumehed valmistuvad masinate remondiks

Põhjalike remonditöödega alustavad põllumajandusfirmad veebruaris või märtsis. Praegu määratakse  kindlaks tehnikapargi korrastamiseks vajalikke töömahte ja tehakse kalkulatsioone.

Põltsamaa lähedal asuva Mällikvere põllumajandusühistu juhataja Meelis Kaljuste ütles,  et  kui ühismajandite päevil algasid remonditööd töökodades peaaegu kohe pärast sügistööde lõppu, siis praeguste firmade küllaltki väikesearvulise masinapargi remontimist võib alustada ka veebruaris või märtsis.

“Masinate tagavaraosad on võrreldes teraviljahindadega minu hinnangul küllalt kallid.   Mitmed firmad saadavad pakkumisi, kus teatavad, et kui tellime tarvikuid sügisperioodil,  saame need tavahinnast 15 protsenti odavamalt.  Põllumehele on selline variant ikka teatud soodustus,” tõdes ta. 

Eestis varuosad kallimad

Puurmani vallas Sadukülas asuva ettevõtte Härjanurme Mõis ja Pajusi vallas Lahaveres paikneva firma Merix Kinnisvara juht Meelis Venno nentis, et varuosade muretsemisega väga suuri probleeme pole, kui on võimalik nende eest maksta.

“Et Eesti turg on väike, maksavad siin varuosad rohkem kui mujal Euroopas,” tõdes  ta.  Venno sõnul on tema juhitavates ettevõtetes saadud varuosad firmadest, kust on ostetud ka tehnika. “Vahel saame varuosad kätte ka väikese hilinemisega, kuid midagi katastroofilist pole selles olnud.”

Torma vallas asuvas osaühingus Vaiatu Agri alustatakse juhataja Andrus Palootsa sõnul masinate põhjalikuma remontimisega märtsis. Peagi algab aga tehnikapargi kordategemiseks vajaliku tööde mahu määramine ja kalkulatsioonide tegemine. Siis selgub, missuguseid varuosi on vaja tellida.

Firmajuht Meelis Kaljuste Mällikverest ütles, et mitmete  tänapäevaste põllutöömasinate, eriti Venemaal toodetute vastupidavuseks ja töökindluseks on arvestatud viis või kuus aastat. “Pärast seda hakkavad osad järgemööda üles ütlema. Peamiselt  teraviljakasvatusega tegelevad suuremad põllumajandusettevõtted eelistavad osta sel juhul uued traktorid, külvikud ja kombainid. Seda  loetakse ökonoomsemaks kui tagavaraosade väljavahetamist,” selgitas ta. 

Kivid masinate suurim nuhtlus  

Meelis Venno nimetas põllutöömasinate peamisteks lõhkujateks kive.

“Eks kivid ole meie põllumehe suurim nuhtlus. Muidugi, teadlased väidavad, et kivid hoiavad põllul niiskust. Minu arvates on nad aga pigem nuhtlus kui suur tulu. Tänapäeval maksavad masinad väga palju. Sesoonsus on lühike, teravili vajab kiiret koristamist ja silo tegemist. Teosammul liikuda pole põllul aega.”

Venno rääkis sedagi, et ainult masinate remondiga tegelevaid töötajaid  praegustes põllumajandusfirmades üldiselt  pole. “Hooajal oleks küll nende järele vajadus, kuid sellise töö asjatundjaid on ka raske leida. Pisemaid remonte teevad masinamehed ise. Tehnilist hooldust ja suuremaid  remonte teevad traktoreid müüvad esindused, endal jääb oskusi väheks. Praegu on erinevaid traktoreid ja seadmeid nii palju, et nende kõigi tundmiseks kulub liialt palju energiat ja taipu. Nõukogude aeg oli lihtne – üks MTZ 80 ja üks sõnnikulaotaja tootja, ja sul oli vaja energiat ainult varuosade leidmiseks,” nentis ta.

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus