Detsembri lõpus peetud Põltsamaa linnavolikogu istungil võeti ette Põltsamaa linna 2012. aasta eelarve esimene lugemine, mille käigus selgus, et linna käesoleva aasta tulud jäävad küllaltki kasinaiks.
Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõuniku Maimu Kelderi sõnul on Põltsamaa linna 2012. aasta eelarve tulude prognoosimisel lähtutud reaalsetest 2011. aastal laekunud tuludest, laste arvu muutusest Põltsamaa linna haridusasutustes ning eeldatavatest laekumistest 2012. aastal. Kelderi sõnul on alates 2009. aastast omavalitsuste tulud vähenenud nii riigieelarveliste eraldiste vähenemise kui ka kohapealsete maksutulude vähenemise tõttu.
Tulumaksu osa, mida riigi poolt kohalikele omavalitsustele eraldatakse, on vähenenud 11,93 protsendilt 11,4 protsendile. Käibemaks on tõusnud 18 protsendilt 20 protsendile, töötuskindlustuse maks on tööandja jaoks tõusnud 0,3 protsendilt 1,4 protsendile. Kõik need tegurid on oluliselt mõjutanud kohalike omavalitsuste toimetulemist neile pandud kohustuste täitmisel.
Märksõnadeks väljaränne ja vananemine
Rahandusministeerium prognoosib küll lähiaastateks teatavat tööhõive kasvu ning ka mõningast brutopalga suurenemist, kuid kohalikke omavalitsusi mõjutab ka väljaränne, samuti sündide-surmade vahekord.
Üha enam on Eesti väiksemaid kohalikke omavalitsusi iseloomustamas väljaränne, kus väikelinnade ja maa-asulate elanikud ei asu ümber mitte Eesti suurematesse linnadesse, vaid hoopis välismaale.
Õpilaste arv Põltsamaa Ühisgümnaasiumis oli lõppenud aasta 10. septembril võrreldes 2010. aasta 10. septembri seisuga 63 võrra vähenenud. Riigi poolt kehtestatud piirsumma õppekoha eest, mida omavalitsused peavad maksma nendele omavalitsustele, mille koolides nende lapsed õpivad, oli 2011. aastal 74 eurot kuus. Prognoositav summa 2012. aastaks, mis teistele omavalitsustele õppekohta eest kuus maksta tuleb, on 69 eurot.
Hulkuvatele loomadele suured kulutused
Omavalitsuste kulude pool on viimastel aastatel pidevalt suurenenud, kuid tulude kasvu sellises ulatuses pole olnud. Seetõttu toimivad Põltsamaa linna allasutused n-ö piiri peal. Tulude vähenemisest tulenevalt ei teki tänavuses eelarves ka aastalõpu jääki ehk reservi. Nii on see Maimu Kelderi sõnul mitte ainult Põltsamaa linnas, vaid ka teistes omavalitsustes.
Põltsamaa linnavalitsus plaanib linnavolikogult toetuse saanud otsuse alusel tööle võtta IT spetsialisti, mis omakorda suurendab valitsemissektori kulutusi. Seoses töö käivitumisega päevakeskuses liigutakse toetustepõhiselt toetussüsteemilt teenustepõhisele toetussüsteemile. Sellel aastal kavatsetakse piirata Põltsamaa linna allasutuste personalile tehtavaid kulutusi, samuti kommunaalkulutusi või ka muid kulutusi.
Kelderi sõnul tekitasid Põltsamaa linna alanud aasta eelarve kulutuste plaanimisel enim vaidlusi hulkuvate loomadega seotud kulutused. Paraku on hulkuvate loomadega tegelemine omavalitsustele seadusega pandud kohustus. Ulvi Punapart palus kõigil, kes soovivad Põltsamaa linna 2012. aasta eelarvele parandusettepanekuid teha, esitada need hiljemalt 9. jaanuariks.
Põltsamaa linnavolikogu liige Toivo Kroon ütles, et volikogu istungil pole mõtet eelarvesse plaanitud kulutuste osas diskussiooni alustada. Tema sõnul saab iga volikogu liige väljendada oma eriarvamusi eelarve kohta esitatavates parandusettepanekutes.
Põltsamaa linna 2012. aasta eelarve
*Tuludeks on prognoositud 4 554 478 eurot
*Eelarve koostamisel on eeldatud, et maksud laekuvad eelarvesse 2011. aasta tasemel.
*Kõigi tululiikide osas jäävad prognoositavad tulud võrreldes eelmise aasta eelarvega protsentuaalselt samaks
*Hetkeseisuga on riigi poolsed toetussummad väiksemad, kui need olid 2011. aastal.
*Põltsamaa linna käesoleva aasta eelarve kulude poolele on koos investeeringutega plaanitud 4 782 617 eurot
*Suurima osa kulutustest moodustavad kulutused haridusele *Praeguse seisuga on Põltsamaa linnas umbes 1700 maksumaksjat
*Nende hulka arvatakse kõik need, kes käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga on kantud linna elanike registrisse
*Väiksemates Põltsamaa linna ettevõtetes ja väljaspool linna tegutsevates väiksemates ettevõtetes töötavate inimeste brutotulu ulatub alampalgast kuni 500 euroni kuus
*Keskmise suurusega ettevõtetes on brutopalgad 500 – 1000 eurot
*Suuremate ettevõtete töötajate brutopalk on enam kui 1000 eurot kuus
i
TOOMAS REINPÕLD
