25 aastat tagasi lõigati linti

1987. aasta 5. jaanuaril paukus Palamusel ja mujal Eestimaalgi umbes kolmekümnekraadine pakane.

“Vaevalt oli taevas hahetanud, kui hakkasidki saabuma esimesed sünnipäevakülalised: vammustesse mähitud, kraedesse surutud ninad puna-punased nii kui mõnikord vanameistrilgi pärast tema keeli “olulise” tarvitamist. Rapiti jalgu, sulatati härmatist ja pandi nimed kirja,” võib lugeda Gunnar Isotamme artiklist “Palamuse kuulsa poja sajas”, mis ilmus Jõgeva rajoonilehes Punalipp 8. jaanuaril 1987. Artiklist saame veel teada, et vana kihelkonnakoolihoone muuseumiks renoveerinud Jõgeva Remondi- ja Ehitusjaoskonna juhataja Erich Tupitsa meelest oli asjaolu, et lindilõikamiseni üldse jõuti, ehitajate jaoks samaväärne saavutus kui Paunvere-poiste võit saksapoiste üle. Lindi lõikamise au pälvisid Eesti NSV kultuuriminister Johannes Lott ja rajooninõukogu täitevkomitee esimees Madis Ruussaar.

“Viimati külastas Luts Palamuse kihelkonnakooli 1952. aasta suvel. Sellal oli klassitoas kohaliku traktorijaama klubi. Pisarad silmis, jättis ta hüvasti oma raamatute kangelaste sünnikohaga. Näeks Oskar Luts nüüd taas oma koolimaja!” kirjutas Gunnar Isotamm.

Praeguse direktori Arne Tegelmanni sõnul külastab kihelkonnakoolimuuseumi aastas 15 000-20 000 inimest. Mis tähendab, et veerand sajandi jooksul on jõudnud Oskar Lutsu, tema loomingut, Eesti vanemat koolilugu ja Palamuse ajalugu tutvustava ekspositsiooniga tutvuda 300 000-400 000 inimest ehk umbes veerand Eesti elanikkonnast.

“Nii et tööpõld on meil veel lai,” arvas Arne Tegelmann. Tema sõnul on muuseum järginud üldjoontes samu suundi, mis selle asutamisel paika pandi. Ka muuseumi ruumiprogramm on üldjoontes samaks jäänud. Tõsi, nüüdseks on ärklikorrusele välja ehitatud näitusesaal ja mõned tööruumid, taastatud köstri esik, avatud külastajatele köstri elutuba ning õuel taastatud köstri laut-tõllakuur.

Loomulikult on aja jooksul uuendatud ekspositsiooni ning hakatud uuema aja nõuete kohaselt pakkuma mitmesuguseid muuseumiprogramme, mis võimaldavad külastajatel aktiivselt tegutsedes elamusi saada.

Kui muuseum avati pidulikult üleeile 25 aastat tagasi, siis muuseumi kui institutsiooni asutamisest möödub tänavu 24. veebruaril juba 35 aastat. Sestap minnaksegi tänasel sündmusel muuseumi juubelist suhteliselt vaikselt mööda ning keskendutakse eelkõige Lutsu juubelile.

“Viis aastat tagasi püüdsime n-ö kaht kärbest ühekorraga tabada, ent lõpuks jäi muuseumi tähtpäev ikka Lutsu oma varju,” ütles Arne Tegelmann. “Tänavu 23. veebruaril kutsume kokku aga kõik muuseumi sõbrad ja endised töötajad ning peame maha ka asutuse sünnipäeva.”

i

RIINA MÄGI