|
|
Palamuse on oma tuntuse eest suuresti tänu võlgu Oskar Lutsule. Möödunud laupäeval tähistati Palamusel rahvakirjaniku 125. sünniaastapäeva ja tehti seda Lutsu teenete vääriliselt. |
Pidustused algasid Oskar Lutsu juubelimargi esitlusega. Sellise margi väljaandmise taotluse esitas Eesti Postile Palamuse kihelkonnakoolimuuseum.
„Eesti Post annab aastas välja 20-25 marki,“ ütles Eesti Posti emissioonikomisjoni liige, Eesti Postmargi juhataja Ain Muldmaa. „Et ettepanekuid tuleb meile tunduvalt rohkem, peame neid enamasti tõsiselt kaaluma. Selles, et Oskar Luts oma 125. sünniaastapäeva puhul postmargil kujutamist väärib, ei kahelnud aga keegi.“
Margi kujundanud Vladimir Taiger ütles, et Lutsu juubelimargi kujundamine oli tema jaoks suur au, sest Lutsu teoseid on igas kodus ja iga eestlane on mõnda neist lugenud.
Kui Lutsu juubelimarke jätkus Palamuse rahvamajja sisse seatud Eesti Posti ajutises müügipunktis päris kauaks, siis samateemalised eriümbrikud said peagi otsa. Vaat nii populaarne mees on Oskar Luts.
Kui postmark esitletud, vaadati sealsamas rahvamajas ära programmi „Eesti Film 100“ raames digitaalselt taastatud „Suvi“ — Oskar Lutsu samanimelise jutustuse järgi 1976. aastal valminud Arvo Kruusemendi film. Filmi tegijatest keegi esitlusele ei jõudnud, küll aga oli „Eesti Film 100“ programmijuht Jaak Lõhmus saatnud tervituse, mille Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann kokkutulnuile ette luges.
Värvi- ja heliuuenduskuuri läbi teinud filmi oli kena vaadata. Sisulist uuenduskuuri pole aga heale kunstiteosele — ning seda „Suve“ film ju on — aga vaja tehagi.
Otse lavale
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis pakuti Lutsu juubeli puhul ainukordset elamust: spetsiaalselt selleks puhuks kokku pandud ja vaid sel õhtul etendunud estraadilavastust „Oskarit oodates“. Lavastuse teksti oli muuseumi arendus- ja projektijuht Janek Varblas kokku kirjutanud Oskar Lutsu „Kevade“, „Suve“, „Sügise“, „Paunvere“ ja „Kapsapea“ ning Samuel Becketti „Godot’d oodates“ motiive kasutades. Näitemänguliste stseenide vahele oli lükitud vanu filmilõike, milles Lutsu meenutasid teenekas kodu-uurija Johannes Paju, ajakirjandusõppejõud Juhan Peegel, Tootsi prototüübi Voldemar Tootsoni tütar Maria ja kirjaniku abikaasa Valentina Luts. Viimase jutustus sellest, kuidas nad Oskariga teineteist leidsid, oli eriti värvikas.
Värve ei hoidnud kokku ka estraadietenduses kaasa löönud näitlejad, kelle hulgas olid ka Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadid Tõnu Aav ja Margus Abel. Proovides kumbki ei osalenud, kohale jõudis Abel aga vahetult enne etenduse algust ja Aav alles siis, kui etendus juba käis: tal tuli samal õhtul üles astuda ka Mäetagusel, kust ta niipea, kui töö tehtud, autoga kiiresti Palamusele toodi. Stseen „Kapsapeast“, kus Aaval üles astuda tuli, oli ettenägelikult lavastuse lõppu jäetud.
„Läksin lavale nii, et ei teadnud isegi seda, missugust tegelaskuju üks või teine lavapartner mängib,“ tunnistas Tõnu Aav. „Natuke lihtsamaks tegi mu elu siiski asjaolu, et olen „Kapsapea“ Pliuhkamit mänginud ühes aastakümnete taguses telelavastuses ja ise sama tükki Göteborgis lavastanud.“
Harrastajatest lavapartnerite aadressil jagas Tõnu Aav vaid kiidusõnu. „Kapsapea“ ongi tema sõnul selline tükk, mis harrastajatel reeglina paremini välja tuleb kui proffidel.
„Proff hakkab liialt nuputama, aga harrastaja tabab karakteri olemuse ühe ropsuga ära,“ ütles Tõnu Aav.
Juubelisündmused jätkuvad
Peale Aava ja Abeli võis juubelil kohata veel nelja Oskar Lutsu huumoripreemia laureaati: Rohke Debelakk ehk Gaute Kivistik lõi sidus estraadilavastuse eri osad vahetekstidega kokku, Priit Aimla, Toomas Kall ja Andrus Kivirähk olid publiku hulgas.
„Etendus oli vahva ja üldse oli juubelipidustuste ettevalmistamisega kõvasti vaeva nähtud,“ tunnustas Priit Aimla laupäevase ürituse korraldajaid. „Minu jaoks kujunes suureks elamuseks ka „Suve“ esilinastuse ja estraadietenduse vahel Arne Tegelmanni juhtimisel ette võetud käik Lutsu sünnipaika Posti talu maadele. Ma ei teadnudki senini, et kirjaniku sünnikoht nii väärikalt tähistatud on.“
Kui Oskar Lutsu 125. sünniaastapäev on möödas, siis tema kuulsaima teose „Kevade“ ilmumise sajas aastapäev jõuab kätte tänavu novembris. Mõlemale tähtpäevale pühendatud sündmusi leiab nii Palamusel kui ka mujal Eestis aset ridamisi. Palamuse Amatöörteater toob märtsis Raivo Adlase käe all lavale Lutsu „Soo“. Juulis mängitakse Palamusel Toomas Suumani vabaõhutükki „Nõiutud kevade“, mille lavastab Madis Kalmet. Oma panuse annavad juubeliaastasse ka Eesti kooliteatrid, kes tulevad juuli lõpus Palamusele Lutsu-teemalist teatriprojekti tegema. Urmas Lattikas on asunud looma Peep Pedmansoni tekstidele tuginevat teost häälele ja orkestrile, mis kantakse ette juulis Palamuse kirikus. Eesti Draamateatris tuleb aga sügisel lavale Andrus Kiviräha Lutsu-aineline näidend „Kevadine Luts“.
i
RIINA MÄGI
