Jõgevamaa põllumajandusettevõtjad on praeguse piimahinnaga võrdlemisi rahul, peavad aga oluliseks, et jätkuvalt oleks võimalik piima ja piimatooteid eksportida.
Põltsamaa lähedal asuva ja 490-pealist lüpsikarja omava osaühingu Viraito juhataja Toivo Kens hindab 2011. aastat piimanduse vaatevinklist heaks. “Piima hind võimaldab farmeritel ära elada ja ka eelmistel aastatel tekkinud “auke” lappida. Samas on olukord turgudel väga heitlik ja muutub mitte päevade, vaid tundidega. Nii peab kõigeks valmis olema,” rääkis Kens.
Meelis Venno juhib Puurmani vallas põllumajandusfirmat Härjanurme Mõis ja Pajusi vallas Merix Kinnisvara. Esimeses ettevõttes on 450 lüpsilehma ja sama palju noorloomi, teises vastavalt 181 lüpsilehma ja 137 noorlooma. Venno sõnul suureneb piimatoodang lehma kohta iga aastaga. “Samas on olnud ka näitajate kukkumisi, sest piima tootmine sõltub teatavasti söödast ja pidamistingimustest.”
Toivo Kens loodab, et tänavune väljalüps lehma kohta suureneb Viraito osaühingus võrreldes eelmise aastaga paarisaja kilo võrra.
Torma käes Eesti rekord
“Olukord piimatootmises on hea ja selle valdkonnaga tasub tegelda. Paremaid aegu arvatavasti loota polegi,” tõdes Torma põllumajandusosaühingu juhataja Ahto Vili. Tema juhitavas põllumajandusettevõttes on praegu ligi 620 lüpsilehma, lõppeva aasta piimatoodang on üle 10 000 tonni lehma kohta, mis ületab mulluse koguse.
“Muide, meie käes on ka kõigi aegade ööpäevase väljalüpsi Eesti rekord 84, 6 liitrit,” rääkis Torma põllumajandusjuht.
Piimatoodangu suurenemise kõrval kahaneb aga karjade arvukus. “Alates Eesti taasiseseisvumisest püsinud kahanemistendents põhjustab tõsist muret. Teades, et 2015. aastal kaovad piimatootmiskvoodid, jätkub siin mõtteainet küllaga. Eesti piimasaaduste eksport on ju oluline tuluallikas kogu põllumajandussektorile,” lausus Toivo Kens.
Ebavõrdsed konkurentsitingimused
“Piimatoodangu tõus eeldab ka avatud välisturgusid. Eesti piimatoodete hea maine võimaldab neid eksportida nii lähematesse kui ka kaugematesse maadesse. Põhjustatuna kiiresti muutuvast majanduselust, on ehk ühes kvartalis kasulik müüa piima Venemaale, teisel Itaaliasse, kolmandal jälle Soome. Erinevad turustuskanalid võimaldavad paremini ka riske hajutada,” märkis ta
Meelis Venno sõnul toob ekspordi vähenemine kaasa ka praeguste kokkuostuhindade langemise. “Tumedaid perspektiive toovad piimatootmisse ebavõrsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus,” tõdes ta.
“Põllumehed hakkavad lähematel aastatel võrreldes praegusega vähem toetusi saama. Kahjuks süveneb ebavõrdsus vanade liikmesriikide ja 2004. aastal liitunute vahel Euroopa Liidus veelgi. Ehkki tegutseme ühisel turul ja hinnad on meile kõigile suhteliselt võrdsed,” nentis Venno, toonitades sedagi, et Paides toimunud 2011. aasta piimandusfoorumi andmetel on Eestis vaatamata lehmade arvu langusele piima ületootmine ja piima isevarustustase on ligikaudu 160 protsenti.
Ühistegevust vähe
Põllumajandusettevõtjad avaldasid arvamust ka ühistegevuse ja konkurentsi vahekorrast piimatootmises. “Ühistegevus on iseenesest hea. Kui piimaühistul puudub meierei, siis ühistegevus Eesti maastikul peaaegu et toimib. Konkurents aga Eesti piimatootmises hetkel puudub, sest toorpiima viiakse välja ja piimaliitri hind on terve aasta üle 30 eurosendi püsinud. Hinna langus võib aga kaasa tuua olulisi muutusi,” ütles Meelis Venno.
Toivo Kensi hinnangul on piimanduses tunda ühistegevuse vähest aktiivsust. “Piimatootmises konkurentsi pole, küll aga esineb seda piima töötlevas sektoris,” nentis Viraito juht.
“Ühistegevuses on kindlasti arenguruumi . Ühistuline tegevus püsib Eestis võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega veel kasvuraskustes,” märkis Ahto Vili.
Aastakümneid piimandusega tegelenud Toivo Kens leiab, et Eestis peaks olema oma piimandusstrateegia, mille vastuvõtmise vajalikkust toonitati ka piimafoorumil Paides.
“Põllumajandus ja toidutootmine on pikaajaliste ja strateegiliste otsuste valdkond, kus iga otsus vajab hoolikalt kaalumist, sest muutujaid ja riske on selles valdkonnas palju. Oma maa ja rahva äratoitmine ei saa olla ainult farmerite mure. Toidu tootmine ja oma rahva toiduga varustamise võime peab olema riiklik eesmärk ja prioriteet. Põllumehed, toidusektor ja riik peavad üheskoos panema paika suunad ja püstitama eesmärgid, missugust toidutootmist ja millises mahus me tulevikus vajame. On ju teada, et kogu maailmas on põllumajandus seotud poliitiliste otsustega (kvoodid, tollid, toetused jne). Ühise arusaama kujundamiseks ja ühiste eesmärkide seadmiseks ongi vaja piimandusstrateegia dokumenti, mis oleks nii sektorile kui riigile tulevikus otsuste langetamisel aluseks,” rõhutas Kens.
JAAN LUKAS
