Luualt pärit noor pikamaajooksja Viljar Vallimäe saavutas möödunud pühapäeval peetud Lissaboni maratonil suurepärase kolmanda koha. Tulemuse muudab eriti väärtuslikuks asjaolu, et 24-aastasele Viljarile oli see elu esimene täispikk maraton.
Portugali pealinnas välja joostud ajaga 2:25.44 jäi Viljar Vallimäe üldjoontes rahule. Iseasi, et grupis joostes oleks tulemus veidi parem võinud olla. Paraku läksid hilisem võitja, portugallane Vasco Azevedo (lõpuaeg 2:22.03) ja teisena lõpetanud ukrainlane Anatoli Arzhekovski (2:22.25) üsna ruttu eest ära, järgmised võistlejad jäid aga kaugele maha, nii et suurema osa distantsist pidi Vallimäe jooksma üksinda.
“Lissabonis oli maratonipäeval mõnus 14-15 soojakraadiga jooksuilm,” ütles Viljar Vallimäe. “Sealne maratonirada on aga päris raske, nii et tulemust jooksma sinna üldiselt ei minda.”
Viljar Vallimäe tegi Lissaboni maratonil osalemise otsuse koos treener Toomas Tarmiga vaid paar nädalat enne maratoni. Viljar oli nimelt hilissügise kohta väga heas vormis ning tundus, et tasub maratonirajale jõudu proovima minna.
“Tegelikult pidin maratonidebüüdi tegema septembris toimunud Tallinna maratonil, ent jäin mõned päevad enne seda haigeks. Starti ma küll läksin, ent jätsin võistluse poolel maal katki,” ütles sportlane. “Mul on hea meel, et sain nüüd, sügisel ühe maratoni ikkagi ära proovida, siis on kevadel kindlam tunne järgmistele võistlustele paremaid aegu jooksma minna.”
Seda, kas ta jookseb järgmise maratoni 9. aprillil Hollandis või 15. aprillil Prantsusmaal, Viljar Vallimäe veel öelda ei osanud, küll aga seda, et läheb pärast jõule tagasi Portugali, ainult et sedakorda Lissabonist tükk maad lõuna poole ja mitte võistlema, vaid treenima.
“Lähen sinna küll üksi, ilma treenerita, ent ta annab mulle treeninguplaani kaasa ning viie treeningunädala jooksul saame ka telefoni ja e-posti teel suhelda,” ütles Viljar Vallimäe.
Treeninglaager Portugalis tähendab sügisel Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas magistriõpinguid alustanud Viljarile küll päris pikka eemalolekut koolitööst, ent eks siis tule hiljem end “järele aidata”.
“Usun, et maraton kujuneb minu jaoks kõige edukamaks distantsiks: selleks, mis võimaldab suurtele tiitlivõistlustele pääseda,” ütles sportlane. “Maratonijooksjad tõusevad tippvormi tavaliselt umbes kolmekümneselt, nii et aega mul veel on.”
RIINA MÄGI
