Põllumajandusettevõtted, kus tegeldakse seakasvatusega, peavad seda valdkonda küllaltki tulusaks just võimaluse tõttu müüa liha Venemaale. Mitmes firmas on seakasvatus kõrvalharuks piimakarjapidamisele, et piima hinna languse korral siiski sissetulek tagada.
Laiuse põllumajandusosaühingu juhataja Tiit Maripuu on selles paigas töötanud 1973. aastast ja mäletab, et sellest ajast saati on siinsed põllumehed ka sigu kasvatanud. “Mõned aastad tagasi valmis meil 160-kohaline poegimissigala. Seakavatus põhineb meil täistsüklil, põrsaid ei osteta, sest need on endal olemas. Kokku ulatub meil sigade arv ligi nelja tuhandeni,” rääkis Maripuu.
Tema sõnul on siin sigade kasvatamine jäänud veistepidamise kõrvalharuks. “Kui piimatootmine pole loodetavat tulemust andnud, on seakavatusest ikka kasu saadud. Nii on ettevõtte ikka ots otsaga välja tulnud. Pealegi on sealiha hind praegu mõneti tõusnud. Ennekõike on aga seakasvatus tulus võimaluse tõttu sigu Venemaale müüa. Asjaolu, et meie naabruses asuvas suurriigis huvitutakse sealihast, võibki praegu oluliseks plussiks pidada,” nentis ta.
Venemaa hindadega võib rahule jääda
“Just täna hommikul ( vestlus toimus eelmisel nädalal – toim.) viis auto meilt Venemaale 180 siga. Hinnaga võib praegu üldiselt rahule jääda, on võimalik ka kaubelda. Lähenevad pühad on sealiha müümiseks soodne aeg. Sealiha hind eluskaaslus on tõusnud ka Venemaal. Mis aga juhtub tulevikus, on raske prognoosida, sest hinnas on ikka kõikumisi,” rääkis Maripuu, kelle sõnul turustab Laiuse POÜ Venemaale 110-kiloseid sigu viie või kuue kuu vanuselt.
“Sigu oleme Venemaale müünud nii otse kui ka vahendusfirmade kaudu. Sageli makstakse ka raha ette ja enne seda me tavaliselt sigu ei väljastagi.”
Veel märkis Maripuu, et Laiusel on seakasvatust jätkatud ka selleks, et selle valdkonna inimesi tööga kindlustada.
Laiuse põllumajandusosaühingus on oma tapamaja, kust liha ka oma firma töötajatele müüakse.
Oma tarbeks peetakse aina rohkem
99 protsenti sigadest turustab Venemaale ka Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal sigu kasvatav osaühing Markilo. “Meie farmides on kokku 16 000 siga, millest 7000 asuvad Puurmani vallas Kureojal,” ütles firma juht Urmas Laht.
“Oleme sigu Venemaale turustanud 2005. aastast. Venemaale sigu müüvate põllumajandusettevõtete vahel on tihenenud majandusalane koostöö. Praegused teraviljahinnad kahandavad aga oluliselt seakasvatuse kasumit,” nentis ta.
Põltsamaa vallas tegutseva OÜ Vitsjärve Peekon juhataja Enn Tõrvandi sõnul on neil kokku 700 siga. “Kasvatame nii põrsaid, emiseid kui ka nuumikuid. Praktiliselt 100 protsenti sigadest realiseerime Venemaa turul. Sealiha hinnad on üldiselt kõikuvad. Tavaliselt maksab kilogramm sealiha eluskaalus 1, 20 kuni 1, 40 eurot,” ütles Tõrvand.
OÜ Markilo juhataja Urmas Laht on tähele pannud, et mõneti on hakanud suurenema ka nende maainimeste arv, kes kasvatavad ühte või kahte siga oma tarbeks.
i
JAAN LUKAS
