Lätlasest maailmameister 100-ruudulises kabes ehk suurel laual, sellel alal praegu maailmas kolmandat reitingut omav Guntis Valneris sai 13-aastaselt Läti täiskasvanute meistriks ja Nõukogude Liidu noortemeistriks. Kolmel järjestikusel aastal saavutas ta juunioride maailmameistri tiitli. Aasta hiljem debüteeris ta täiskasvanute maailmameistrivõistlustel, see jõuproov lõppes 4. – 5. koha jagamisega.
Sellest ajast peale on ta osalenud kõigil kaheteistkümnel maailmameistrivõistlusel, pälvides 1994. aastal meistritiitli. Veel on mees nendelt suurvõistlustelt koju toonud viis hõbemedalit ja ühe pronksi. Vana Mandri meistritiitleid on tal kodus kaks.
Eestis on Valneris käinud tavaliselt kaks korda aastas, enamasti Tallinna rahvusvahelistel turniiridel mängimas. Jõgeval istus ta möödunud laupäeval peetud Orthezi turniiril laua taha esimest korda. Jõgeval on kabet mänginud tema abikaasa Antra Valnere.
Peretuttav õpetas elementaarsed kombinatsioonid selgeks
Kabet hakkas Valneris mängima kümneaastaselt, teda õpetas eakas, 1893. aastal sündinud perekonnatuttav, kes oli mänguoskused saanud tsaariajal tehases töötades. “Ta polnud kunagi võistelnud ega treeninud, kuid tal olid väga suured kogemused. Ta teadis elementaarseid kombinatsioone, sest oli need kirja pannud, ning ta kinkis mulle ka ühe raamatu, et ma elementaarsete asjade vastu ei eksiks,” rääkis Valneris.
Sama mees õpetas poisi ka malet mängima. “Kabe tundus mulle millegipärast huvitavam, pakkudes palju rohkem võimalusi,” lisas ta.
Kümneaastaselt sattus Valneris suvel pioneerilaagrisse, kus mängiti lauatennist, malet, kabet ja jalgpalli. “Mäletan, et males sain kolmanda ja kabes esimese koha,” meenutas Valneris. Spetsiaalselt polnud ta treeninud ega midagi võidu heaks teinud, kõik, mis oli peretuttava õpetussõnadest meelde jäänud, selle ta ka ära kasutas. “Tookord piisas hea tulemuse saavutamiseks sellest,” tunnistas ta.
Annet märgati laagris
Selles laagris märgati poisi annet ning ta kutsuti Riias mängima noorteturniirile, kus osales kokku umbes 200 inimest. Sellel turniiril olid juba eraldatud noored, kes olid õppinud kabet mängima treeneri käe all, ja need, kes õpetust polnud veel saanud. “Ma võitsin selle turniiri,” tunnistas Guntis. Sellest ajast hakkas ta treenima Viktors Adamovičsi juures, tõsi, algul n-ö väiksel ehk 64-ruudulisel laual. Nelja aasta pärast oli ta juba täiskasvanute klassis Läti meister, siis kuni 18-aastaste noorte klassis Nõukogude Liidu meister.
“Varem oli taoline reegel, et kui said Nõukogude Liidu meistriks noorteklassis, anti automaatselt koht täiskasvanute meistrivõistlustel. Ja see oli juba väga prestiižne koht, seal mängisin tšempionidega.”
Pärast seda spetsialiseerus ta rahvusvahelisele kabele ning tema treeneriks sai Emanuel Merins. 13-aastaselt hakkas Valneris mängima suurel laual. N-ö väikesel laual on ta mänginud edaspidi harva.
“Ma olen väga palju tööd teinud, et heale tasemele jõuda,” tunnistas ta.
Oskas raskest seisust välja tulla
Kõige raskemateks võistlusteks peab Valneris ikkagi maailmameistrivõistlusi. Ühel raskemal võistlusel 2003. aastal Hollandis läks tal algul kõik nässu – ei vedanud lennuki ega ka bussidega. Esimeseks vastaseks sai ta kohe väga tugeva hollandlase ja otsustas riskida.
“Ühel hetkel tundsin, et mu pea valutab kohutavalt. Kaotasin mitu partiid ka üsna nõrkadele vastastele. Keegi ei uskunud enam, et mul üldse mingeid šansse on. Turniiri teisel poolel võitsin mingi ime läbi järjest seitse partiid. Sattusin mängima kahe väga tugeva venelasega. Tulemuseks oli kolmas koht,” rääkis ta.
Käib Hollandis noori õpetamas
Oma õpilasi Valnerisel pole, aeg-ajalt käib ta Hollandis noori kabetajaid õpetamas. “Neil on olümpiakomiteega head suhted, sealt saavad nad ka toetust. Hollandi noored kabetajad on nii kuni 16-aastaste hulgas kui ka kuni 19-aastaste hulgas väga tugevad tegijad, pidevalt kolme parema hulgas. Mõnikord käin Hollandis mõned päevad neid õpetamas, töötame kuni viis tundi päevas. Varem andsid ka noorte kabetajate hulgas tooni ikka venelased või ka ukrainlased ja valgevenelased,” rääkis Valneris.
Läti majandus on praegu raskes seisus ja see mõjutab ka sportlaste olukorda, sest riigil pole raha, et vajalikul määral sporti toetada. Loomulikult leidub Lätis andekaid mängijaid nagu Robert Misans, aga ka Leonids Cilevics. “Nad on andekad, kuid kui pole raha, et sõita igale poole mängima, siis üksi kodus harjutada pole noortel stiimulit. Teine probleem on, et juba noorena tuleks treenida ja käia hästi palju võistlustel,” märkis Valneris. Selles mõttes oli tema nooruses parem olukord, tal oli, kellega harjutada, ning võistlusi jätkus samuti piisavalt.
Piisava toetuse puudumine jätab kindlasti palju andeid lihtsalt välja arendamata. Kui toimiks piisav toetuste süsteem, saaksid ka noored lätlased minna õppima näiteks Hollandisse ning sealt võiks nii mõnigi tulevane maailmameister sirguda.
Guntis Valnerise hinnangul on Lätis kindlasti piisavalt palju andekaid noori, kuid puuduvad tugevad treenerid, kes suudaksid neid enda ümber koondada.
Guntis Valneris Lätis kuigi palju ei mängi. Turniirideks valmistumine käib harilikult nii, et nad saavad kolme tugevama mängijaga kokku ja kontrollivad oma vormi aja peale mängides. Veel lööb ta kaasa Läti meistrivõistlustel. Tema hinnangul on Lätis praegu kolm-neli väga head kabetajat, kuid maailmatasemel võitude jagamisel nad kaasa ei räägi. “Seal teevad ilma venelased Aleksei Tšižov, Alexander Schwartzman, Aleksandr Georgiev, aga ka hollandlased.”
Guntis Valneris on õppinud inglise filoloogiat, kuid õpitud erialal pole ta päevagi töötanud. Ta on praegu professionaalne kabetaja ja mängib Hollandi klubis DV VBI Hussein.
Guntis Valnerise elukäik
*Sündis 1967. aasta 6. septembril Riias
*Kabet hakkas mängima 10-aastaselt
*Tema esimeseks treeneriks oli Viktors Adamovičs
*13-aastaselt tuli ta Läti täiskasvanute meistriks 64-ruudulises kabes ja ka NSV Liidu noortemeistriks
*1984. aastal tuli ta NSV Liidu juunioride meistriks juba100-ruudulises kabes
*Samuti jagas ta koos hollandlase Hendrik van der Zeega esikohta juunioride maailmameistrivõistlustel
*Pärast järelmatši krooniti ta juunioride maailmameistriks
*Seda tiitlit kaitses ta edukalt ka 1985. ja 1986. aastal
*1988. aastal tegi ta debüüdi täiskasvanute maailmameistrivõistlustel Paramaribos ning naasis sealt viienda kohaga
*1990. aasta maailmameistrivõistlustel jagas ta koos hollandlase Ton Sijbrandsiga Groningeni MM-turniiril teist-kolmandat kohta
*Sai õiguse mängida tiitlimatši Aleksei Tšižoviga
*1991. aastal Tallinnas peetud maailmameistrimatšis tuli tal aga vastu võtta hävitav kaotus tulemusega 10:22
*1992. aastal tuli Valneris Euroopa meistriks ning saavutas Läti võistkonnas mängides kabeolümpial 3. koha
*Samal aastal peetud maailmameistrivõistlustel tuli tal leppida kaheksanda kohaga
1994. aasta maailmameister
*1995. aastal tuli tunnistada Aleksei Tšižovi paremust
*2008. aastal võitis ta 16-aastase vaheaja järel taas Euroopa meistritiitli.
Saavutused
*Maailmameister 1994
*MM hõbe 1990, 1991, 1995, 2000, 2005
*MM pronks 2003
*Euroopa meister 1992 ja 2008; hõbe 1995, 1999, pronks 2006
*Juunioride maailmameister 1984, 1985, 1986
*Tallinna rahvusvahelise turniiri võitja 1990, 1995, 1996, 1998, 2001, 2003, 2005, 2008, 2009, 2010
Allikas:Wikipeedia
Mitmete asjaolude kokkulangemine
Jõgeva kabeklubi eestvedaja Ülar Poom
Valnerise seekordne mängimine Jõgeval on mitmete tegurite kokkulangemine. Oleme ka varem kutsunud teda mängima Jõgevale, eelkõige rahvusvahelistele turniiridele, kuid need pole ajaliselt talle sobinud. Küll aga mängis tema abikaasa Antra eelmisel aastal meie turniiril Jõgeva 2010 ning sellest jäid talle positiivsed muljed.
Seekord aeg sobis Guntisele, kuna praegu mängib ta üle nädala oma klubi DV VBI Hussein eest Hollandis ja mängimine on talle rahaliselt oluline. Eestis on ta mänginud üsna palju, peaaegu igal aastal Tallinnas, siin tuli ta 2008.aastal kindlalt Euroopa meistriks. Varem on ta mänginud ka Saaremaal, aga sel sajandil vist ainult kaks korda.
Oluline on ka Uno Plaki roll, tema tutvus Valnerisega. Viimati kohtus ta Guntisega Riias, kus Uno mängis veteranide EM-il. Seal lepiti üldjoontes kokku tema osalemine Jõgeval, kuigi palju asju tuli pärast veel meili teel läbi rääkida. Samuti on ta hea tuttav ka Arno Uutmaga, sest Arno teenis Riia kaberoodus, kus enamik teenistusest oli kabeklubis.
Jõgeva Kabeklubi loodi 2009. aastal. Juba aastal 2010 korraldasime Eesti meistrivõistlused 64-ruudulises kabes, Eesti Spordiveteranide Liidu MV-d kabes, samuti Pargikabe, kabeturniiri Jõgeva 2010. Kuid meie ambitsioonid on palju suuremad. Järgnevatel aastatel planeerime rahvusvahelisi tippvõistlusi Jõgeval. Selleks, et neid võistlusi korraldada, on vaja teha palju tööd ning ennast tõestada. Paljud kabetajad on Jõgevat nimetanud “Eesti 64-ruudulise kabe pealinnaks” (100-ruudulise kabe pealinn on Tallinn). Seega on meile oluline Valnerise võistlemine Jõgeval, loodetavasti tuleb ta siia ka järgmisel aastal, siis juba rahvusvahelisele turniirile Jõgeva 2012.
Turniiriga jäi Valneris rahule, nii korralduse kui ka tulemusega – tuli ju talle peaturniirilt esikoht, samuti simultaaniga, kus üldskoor jäi 18:2 tema kasuks. Valneris võitis kaheksa partiid ning viigistas Arno Uutma ja Tarmo Tulvaga.
HELVE LAASIK
