Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul peaks linna tuleva aasta eelarve nii tulude kui ka kulude pool jääma sama suureks kui tänavunegi ehk siis umbes viis miljonit eurot.
Aiaots märkis, et kui riigieelarve on ligikaudu viis miljardit eurot, siis Põltsamaa linna eelarve erineb sellest suurusjärgu võrra, jääb viie miljoni kanti. Tuleva aasta eelarvet peab Aiaots selgelt vaid igapäevase äraelamise eelarveks.
Kõik, mis puudutab toetusi, võib linnapea hinnangul hoopis vähendada, sest igapäevased energiakulud on tublisti suurenenud. Konkreetsetest numbritest Aiaots veel rääkida ei tahtnud, sest eelarve pole kokku pandud.
Järgmisel aastal peaks Põltsamaa linn CO2 kvoodi müügist tulnud raha eest remontima Lille tänava koolimaja katuse ja hoone väljastpoolt soojustama.
Juba käesoleval sügisel alustati lasteaia “Tõruke“ katuse vahetamist, neid töid jätkatakse kindlasti ka järgmisel aastal, sest ilm ei lase paraku talvel katust lõpuni teha. “Kaks kolmandikku püüame tänavu valmis teha, ülejäänu jääb tõenäoliselt tulevaks aastaks,” märkis linnapea.
Tema kinnitusel jätkub järgmisel aastal ka vee- ja kanalisatsiooniprojekt. Tuleval aastal hakatakse Põltsamaale ehitama uut pumplat, käivitatakse biopuhasti töö ja remonditakse vanu trasse.
Tuleval aastal peaks tööle hakkama ka sihtasutuse Põltsamaa Tervis päevakeskus. “See võtab aega, nõuab palju tööd ja raha,” tõdes linnapea.
Praegu käib projekteerimise riigihange, et rajada Põltsamaa jõele kalapääsla. Projekt peaks valmima tuleva aasta veebruaris ning seejärel tuleb kuulutada välja riigihange ehitaja leidmiseks. Kalapääsla läheb maksma 21 miljonit Eesti krooni.
Ka tuleval aastal pole Põltsamaa linnal võimalik teede ja tänavate remondiks märkimisväärseid summasid eraldada, linnapea sõnul oleks selleks tarvis tunduvalt rohkem raha. Riigiteede olukorraga jääb ta täiesti rahule ja leiab, et pole põhjust nuriseda.
Kallinenud energiakandjad tekitavad paraku surve palkadele ja Põltsamaa linnapea peab seda täiesti põhjendatuks. “Praegu on hoitud palkasid kinni, kuid lõpmatuseni pole see enam võimalik.
Põltsamaa suured ettevõtted on kindlalt kinnitunud Põhjamaade turgudele ja suuri sotsiaalseid katastroofe ning olulist töötute armeed linnas seetõttu pole,” kinnitas Aiaots.
Täiendavat parandamist vajaks tuleval aastal kindlasti ka Põltsamaa lossi katus.Viimase 20 aasta jooksul on tulnud seda mõnest kohast juba kolmandat korda remontida, sest materjal, mida varem kasutati, on osutunud väga viletsaks.
i
HELVE LAASIK
