Juuni alguses sõitis Jõgeva maakonnas ringi seltskond asjatundlikke inimesi, kes külastasid maakondlikule kauni kodu konkursile esitatud majapidamisi. Eelmisel kolmapäeval olid konkursil tunnustuse pälvinud palutud tänuüritusele Jõgeva kultuurikeskusse.
Eesti Kodukaunistamise Ühenduse keskjuhatuse liige Tiina Tegelmann ütles tänuüritusel edasi Eesti Vabariigi presidendi mõtted kodukaunistamisest. Kaunis kodu või kodukant ei ole koht, mis on suure rahaga ja ainult teistele vaatamiseks loodud. Hinge- ja südamesoojusega loodud kodu on koht, kus selle omanik tahab ise olla ja kuhu teisedki tahavad tulla.
Kodu – pelgupaik taastumiseks
Jõgeva maavanem ja Jõgeva maakondliku kodukaunistamise komisjoni esimees Viktor Svjatõšev rääkis sellest, kui vähe on meie praeguse kiire elutempo juures meil kõigil oma kodu ja pere jaoks aega. Maavanema sõnul elame me ruttavas infoajastus. Kiirele elutempole vastukaaluks vajame me kohta kulutatud energia taastamiseks. „Niisuguseks taastumise kohaks ongi kodu. Kodusoojuse kujundame aga ise. Nii kasvatame oma lapsigi, et nad kord kodust välja lennanutena sinna ikka ja jälle tagasi tahavad tulla,” rääkis maavanem.
Eesti Kodukaunistamise Ühenduse esimees Arvi Altmäe tõi välja ühe Nõo kooli õpilase essees kirjas olnud mõtte: “Kodu on koht, mida ei saa kohvrisse panna.”
“Kodu on tõesti suurem kui kohver, kodu kutsub alati tagasi,” rääkis Arvi Altmäe. Eestlane võib oma kodukultuuri üle uhke olla, sest kodukaunistamise patrooniks on meil lausa riigipea ise. Tõsiasi, et riigi president kutsub kord aastas kokku kaunite kodude esindajad üle Eesti ja tänab neid kodu kaunistamiseks antud panuse eest, on ülemaailmses tähenduses enneolematu. Prantsusmaal otsitakse kogu riigi peale välja viis kauni kodu nominenti ja lastakse seejärel presidendil otsustada, milline neist kõige parem võiks olla. Eestis valitakse igal aastal välja 83 kaunist kodu. Neid on tunnustatud juba 14 aasta vältel ning ühtekokku on selle aja jooksul esile tõstetud enam kui 1200 kodu.
Kuhu edasi? Kindlasti hakatakse Altmäe sõnul kodude rajamisel lisaks ilule ka energiasäästlikkust hindama.
“Alles ületas inimeste arv meie planeedil seitsme miljardi piiri ja pole kaugel aeg, kus meid on kaheksa miljardit. Maailmas toimuvast tulenevalt peab meie mõttemaailm muutuma ja mõiste kaunis sellega koos,” lausus Eesti Kodukaunistamise Ühenduse esimees.
Koguvad ideid kõikjalt Eestist
Põltsamaa vallas Esku külas tunnustatud kodu perenaise Ene-Sirje Uusna sõnul elab nende pere tema sünni- ja lapsepõlvekodus. Tema kinnitusel vaatab ja jälgib ta alati, kuhu mingi taim või ese sobib, kus tuleb midagi teisiti teha, kui seni on olnud. “Taimedel on ju “jalad all”, pidevalt tuleb vaadata, mida kuhu ümber tõsta, mida juurde istutada,” rääkis Ene-Sirje Uusna. “Minu arvates ei saa kodu kujundamisel mõelda, kui palju mul selleks aega kulub. Koduga tegelemine tähendabki vaba aega. Pealegi hoiab füüsiline tegevus ja vaimuenergia inimese aktiivse ning tegusana,” rääkis ta. Uusnate pere on kodu kaunistamiseks kogunud ideid ka mujalt Eestist. “Meile meeldib väga Avinurme kant. Ka Lõuna-Eestis on väga ilusaid kodusid. Seal annab muidugi palju juurde kaunis maastik. Kui meile jääb Eestis ringi sõites silma mõni korrastamata majapidamine, siis mu abikaasa ütleb alati, et küll sinul oleks siin alles tööd. See on abikaasa Toivo tunnustus mulle. Tuleb siiski tõdeda, et aastatega muutuvad meie kodud ja kogu Eesti riik järjest kaunimaks,” rääkis Ene-Sirje Uusna.
“Meie ei kujunda oma kodu selleks, et see peaks n-ö viimase peal välja nägema. Meile on tähtis, et meil endil oleks hea olla ning et sõbradki ennast meie kodus hästi tunneksid. Me pole seadnud eesmärgiks istutada oma kodu juurde palju lilli, mis pidevalt hoolt vajavad. Kui ilu eest hoolitsemine muutub koormavaks, siis selline olukord enam rõõmu ei paku,” rääkis Jõgeva vallas Kassinurmes elav Liia Stamm.
“Meie sõidame palju ringi ja nii saame koguda ka ideid ning mõtteid oma kodu kujundamiseks. Käisin just Võrumaal ja pean ütlema, et ka seal on kodud palju kaunimaks muutunud,” rääkis ta, lisades, et ka Kassinurme küla muutub järjest kenamaks.
“Saime tänavu Leader–programmi abiga oma külaseltsile murutraktori ja nüüd on lihtsam muru niita. On oluline, et inimeste tööd kodukaunistamisel märgatakse ja neid selle eest tunnustatakse,” ütles Liia Stamm.
“Kui Lennart Meri mind omal ajal kodukaunistamise liikumist vedama kutsus, arutasin seda teemat tollaste maavanematega. Siis oli kaalumisel küsimus, kas üks või mitu. Maavanemad arvasid, et hinnata tuleb paljusid kodusid, sest maakondades on väga erinevaid paiku ja ainult ühe kodu esiletõstmine jätaks varju maakonna eripära. Kodukaunistamise puhul tuleb lisaks ilule näha ja vaadata kodukultuuri laiemalt, samuti majanduslikku aspekti. Kui kunagi peeti püstkoda elupaigana kauniks, siis nüüd me enam nii ei arva. Siit nähtubki, et mõiste kaunis ajas pidevalt muutub. Meie oleme liikunud üksikute kodude hindamiselt edasi valdade, linnade hindamise ja maakondade esiletõstmise suunas. Käisin hiljuti Toila vallas ja võin kinnitada, et see vald on tervikuna korras. Kui sellisele tasemele jõuaks kogu Eesti riik, siis ehk tekiks tõesti probleem, kuhu edasi,” rääkis Eesti Kodukaunistamise Ühenduse esimees Arvi Altmäe.
i
TOOMAS REINPÕLD
