Noortekeskused on hädas tööjõupuuduse ja alatasustamisega

Nädala algul külastas Eesti Avatud Noortekeskuse ühingu ekspert Angela Kilk Jõgevamaa noortekeskusi. Visiidi käigus ilmnes, et noortekeskuste töötajad teevad sisuliselt vabatahtlikku tööd.

 

Visiidil osalesid lisaks Eesti ANK eksperdile ka maavalitsuse noorsootöö spetsialist Tiina Tegelmann ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži tudeng Riido Omler. Üheskoos prooviti teada saada, mis “loom” on ANK, kellele seda tarvis on, milliseid teenuseid pakutakse, kuidas tullakse elukorraldusega toime, kuidas on lood omavalitsuse toetamisega ning milliseid projekte läbi viiakse. Päeva jooksul saadi ülevaade kümnest Jõgeva maakonna noortekeskusest.

Kohe visiidi algul selgus, et noortekeskuste töötajad peavad olema ning suures osas ongi oma ala fanaatikud, sest väärilisest tasust ei saa selle koha peal rääkidagi. Suur osa neist on tööl poole kohaga ning nende sissetulek on veidi üle saja euro kuus. Seega on töötajad sunnitud lisaks noorsootööle  ka midagi muud tegema, et end ära elatada. 

Palganumber ei motiveeri

Jõgeva valla noorsootöö peaspetsialist ja Jõgeva aleviku ANK-i juhataja Sirle Schneider rääkis, et valla noortekeskuste ruumid on küll korralikud, kuid probleeme on töötajate leidmisega ja töötasuga. Noortekeskuse töötajalt eeldatakse, et tal on vastav erialane haridus ning ta on aktiivne, usaldusväärne ja vastutustundlik. Tasuks noortekeskuse juhtimise, ürituste korraldamise ja ka projektide elluviimise eest on palk täiskoha puhul enamasti alla kolmesaja euro. Siiski on enamik neist sellel tööl vaid poole kohaga. Selline palganumber ei motiveeri ning just seetõttu on “noortekatesse” häid töötajaid väga keeruline leida.

“Vaimastvere noortekeskuses pole juba peaaegu aasta  töötajat, keegi ei taha sellise raha eest tööd teha,” nentis Schneider. Vaimastvere noortekeskuse puhul on raskendavaks asjaoluks ka fakt, et ruumid asuvad õpilaskoduga ühes majas ning seal pole võimalik rahulikult oma töösse süveneda. Muidugi on inimesi, kes on nõus ka  nii väikese summa eest tööd tegema, kuid nii vastutusrikkasse ametisse ei saa palgata suvalist inimest tänavalt.

“Mul on olnud töötajaid, kes on alaealisele suitsu ostnud ning pärast põhjendanud, et ta soovib noortega hästi läbi saada,” tõi  Sirle Schneider näite. On leidunud ka aktiviste, kes soovivad selle tööga kätt proovida, kuid reeglina peetakse vastu maksimaalselt pool aastat. Küsimusele, miks Sirle ise seda tööd teeb, vastas ta: “Ma pole veel oma eesmärki täitnud.” Ta  lisas ka, et ei soovi parema sissetuleku pärast massiga kaasa minna ning kusagil välismaal tööd otsida. “Miks ma peaksin oma vallast ära minema,” esitas ta retoorilise küsimuse .

Veel lisas Sirle, et omavalitsuste toetus noortekeskustele võiks olla suurem. Talle on jäänud mulje, et “noortekaid” on  omavalitsustele tarvis ainult siis, kui on mingile delegatsioonile vaja näidata, kui ilus ja kena noortekeskus neil on. “Noorsootöö on nagu eikellegimaa,” nentis ta.

Noored kirjutavad ise projekte

Samas on Jõgeva aleviku ANK-i juhatajal hea meel, et noored külastavad keskust iga päev ning see on neile vajalik. Üheskoos mõeldakse välja, koostatakse ning viiakse ellu projekte, kusjuures paljud neist on noorte endi koostatud. Näiteks sooviti keskusse mängukonsoole ning tänu hästi kirjutatud projektile õnnestuski neil selleks raha saada. Paljud ideed teemaüritusteks ja projektideks tulevad küll noortelt,  suurema töö teeb enamasti siiski ära noorsootöötaja.

Kuremaa noortekeskuse juhataja Janar Hannolainen rääkis, et viimase aja edusammude hulka võib lugeda uute ruumide valmimise. Siiski läks ehitaja alt põrandakatte valikul ning praegu ei kannata keegi noortekeskuse avarates ja puhastes ruumides väga kaua olla, sest PVC-st põrandakate eritab tugevat spetsiifilist haisu, mis mõne aja pärast pea valutama paneb.

Praegu ongi noortekeskus suletud just selle põrandakatte pärast, mis Hannolaineni sõnul lubati välja vahetada, samuti seepärast, et noortekeskuse juhataja on haiguslehel. Kuremaal tegutseva 4H noorteklubiga käiakse praegu külas teistel klubidel ning korraldatakse ka üritusi. 

Noorsootöötaja on samas ka majahoidja

Janar Hannolainen nõustus Sirle Schneideri arvamusega, et noortekeskustel  oleks rohkem tarvis omavalitsuste tuge. “Vald toetab noortekeskust aastas 575 euroga, mida jätkub ligikaudu pooleks aastaks,” nentis Hannolainen ning lisas, et noorsootöötaja vajab inimväärset palka ja inimlikke töötingimusi. Praegusel momendil on noorsootöötajad nagu laia profiiliga keevitajad-lüpsjad. See tähendab, et lisaks noortega tegelemisele ja projektide läbiviimisele tuleb talvel rookida maja ümbert lund, vahetada elektripirne, koristada ning pesta ka pesu.

Eesti ANK-i ekspert Angela Kilk avaldas veendumust, et noorsootöötajad on kindlasti oma kodukoha patrioodid, sest vastasel juhul oleks iga ambitsioonikas ja ettevõtlik inimene asunud tööle mõne tulusama koha peal. Ta väljendas heameelt selle üle, et Eestis on veel aktiviste, kes  on peaaegu olematu sissetuleku eest nõus noortega tegelema, ühiselt projekte ellu viima, olema noortele usaldusisikuks ja ka nende eest vastutama.

Pärnu Kolledži tudeng Riido Omler, kes on ka ise olnud tihe Põltsamaa noortekeskuse külastaja ning paljudest aktsioonidest osa võtnud, tunnistas pärast visiiti, et väärtustab nüüdsest noorsootööd rohkem kui iial varem. Projektijuhtimist ja ettevõtlust tudeeriv Riido ütles ka, et tema isiklikult ei plaani iial hakata noorsootöötajaks, kuid püüab edaspidi olla noortekeskustele nõu ja jõuga toeks.

i

EILI KOITLA

blog comments powered by Disqus