Kui Tallinna-Tartu maantee ümberehitus järjega siiakanti jõuab, on killustikutootjad sellise suurobjekti varustamiseks valmis.
Eelmisel nädalal kinnitas ASi Kaltsiit juhataja Raivo Lehiste maavanem Viktor Svjatõševile karjääri tutvustades, et Kalanas jätkub paekivi veel kahekümneks aastaks. Praegu veetakse sealt killustikku Pikkjärve-Tabivere teelõigule, samuti Tartu Prisma keskuse platsile, kus käivad asfalteerimistööd. Raivo Lehiste sõnul vajavad ka mitmed betoontoodete firmad Kaltsiidi killustikku.
Tööd keeruline kavandada
Lehiste sõnul on nüüd võetud suund lühiajaliselt tegutsevatele väikestele kaevandustele. Sealt võetakse paekivi viie aasta jooksul ja seejärel kaevandus suletakse, et keskkonnareostus väiksem oleks. Raivo Lehiste kahtleb, kas selline lähenemine õige on.
Kaevandustel on tööd küllaltki keeruline planeerida, sest killustikuvajadus on aastate lõikes väga erinev. Raivo Lehiste usub, et mingil hetkel jõuab Tallinna-Tartu maantee ümberehitamine ka Kalana karjäärile lähemale ja siis on killustikku tarvis väga palju.
Paekivi kaevandatakse 15 meetri sügavuselt. Kalana karjääris on õhukese, umbes 25-30 sentimeetrise kihina olemas ka Kalana marmor, kuid Raivo Lehiste sõnul pole seda eraldi ehituskivina toota mõtet. Karjääris töötab 12 inimest, nende palk on keskmiselt 800 eurot kuus.
Möödunud aastaga võrreldes on nõudlus killustikule umbes 10 protsenti kasvanud, kuid see on siiski vaid pool majanduslanguse eelsest kogusest. Hetkel toodetakse Kalana karjääris umbes 300 000 tonni killustikku aastas. Enne masu soetati firmale uus tehnika ja seetõttu on tootlikkus kahekordistunud.
Sopimetsa II karjääris suur varu
Maavanem külastas ka OÜ Moreen karjääri Sopimetsa II. Firma juhi Juss Maureri sõnul korraldasid nad hiljuti avatud karjääris esimese lõhkamise. Eestis on kõik karjäärid keskmiselt 15 meetri sügavused ja kaevandatakse kihtide kaupa. Määrava tähtsusega on seejuures veetase, sügavamal tuleb seda pumpama hakata.
Maureri sõnul on Sopimetsa II karjääris olemas kolmanda klassi kvaliteedinõuetele vastav paekivi, millest toodetav killustik sobib väga hästi teede ehitamiseks. Killustikku viiakse kvaliteedi kontrollimiseks laborisse iga kahe nädala järel. Sopimetsast veetakse praegu killustikku Saduküla suurfarmi ehituse juurde, samuti teedele ja muudele objektidele. Karjääri koguvaru on üle nelja miljoni kuupmeetri ja see paikneb 32 hektari suurusel maa-alal.
“Killustikutootmise tulevik ja perspektiivikus oleneb suuresti sellest, kuidas riigi rahakott lubab mitmeid objekte rahastada. Tuleval aastal ei ole siinkandis ette näha ühtegi suuremat tee- ehitust. Käesolev aasta on killustikutootjate jaoks parem olnud, sest kohe vahetus läheduses ehitati Lahavere-Kalana teelõiku, samuti Kaarepere viadukti ja veel väiksemaid objekte. Tuleval aastal asuvad suuremad tee-ehituse objektid Pärnu kandis ja Põhja-Eestis,” rääkis Juss Maurer.
Inimesed küsivad mõnikord, miks karjääre nii palju rajatakse, kuid kui karjäär näiteks tee-ehitusest 100 kilomeetri kaugusel asub, siis läheb materjali vedamine sinna väga kalliks ja paraku tuleb see kinni maksta riigil, järelikult maksumaksjal.. Juss Maureri kinnitusel on logistiliselt äärmiselt oluline, et igas piirkonnas oleks olemas mingi paekivi-, liiva- või kruusavaru.
i
TOOMAS REINPÕLD
