Jõgeval talvitusid esimest korda poolteist kuud kühmnokk- luiged. Möödunud aasta suvel asus üks luigepaar Jõgeva linna ja valla piiril oleval Pedja jõel uuest sillast allavoolu elama. Pesa kohta andmeid mul ei ole ja poegi ma ka ei näinud, territooriumi hoiti aga kogu suve ja linnud lahkusid alles talve alguses, kui jõgi külmus.
Aastavahetuse paiku ilmus aga Jõgeva alevikus jõele kühmnokk-luige pere kolme noorlinnuga. Vanalinnud kannavad Läti rõngastuskeskuse rõngaid, mõlemad on rõngastatud vanalindudena.
Rõngastatud Riias
Emasluik kannab rõngast Latvia Riga EE 338 ja on rõngastatud 2005. aasta 11. aprillil D. Boiko poolt. Isasluik kannab rõngast Latvia Riga EE 776 ja on rõngastatud 2007. aasta 7. aprillil R. Matrozise poolt.
Kui Pedja uuesti jäätus, lendas luigepaar Jõgeva linnas vana silla juures olevale vabaveelisele kärestikule. Siin hakkasid linnusõbrad ligi poolesaja sinikael-pardi kõrval ka luiki toitma. Kui aga luiki toita, siis ei ole neil põhjust mujale lennata, st nad sattusid ökoloogilisse lõksu. Asulates kiputakse linde ka üle toitma. Luiged on põhjatoidulised, seetõttu on oluline madal vaba vesi, kus nad veekogu põhjast ja kallastelt taimeosi kätte saavad. Kui jõgi on talvel lahti või kallasjääga, siis nad nälga ei tohiks tunda.
Luigepere lahkus
Veebruari keskel kogunes sinikael-parte vana silla lähedusse juba saja ringis. Nad muutusid lindude toitmise ajal jultunumaks: pakutud toit söödi luikede eest ära. Luigeperet 17. veebruaril enam ei nähtud, linnud lahkusid Jõgevalt teadmata suunas. Midagi oli veel juhtunud, sest pardid muutusid isegi toitvate inimeste suhtes üsna pelglikeks.
22. veebruaril oli talvituvaid sinikael-parte toitmiskohas sadakond.
Kühnmokk-luiged alustasid Eestis pesitsemist sada aastat tagasi, pidevalt on pesitsetud rannikualadel ligi pool sajandit ja nende leviala laieneb nii põhja kui ka sisemaa suunas (Rootsmäe, Lilleleht, 1996; Luigujõe, 2007).
Tundrale iseloomulik laululuik on laiendanud oma pesitsusala lõuna suunas ja asustanud sel sajandil hõredalt kogu Eesti (vt Eesti linnuatlase andmeid liikide teemapäringust „kühmnokk- luik“ ja „laululuik“).
iii
VELLO KEPPART
