Õige pea suletakse mitmed ehitusmaavarade kaevandused, sest nende varud on otsakorral. Väljapääsu näeb keskkonnaministeerium loodavas ehitusmaavarade arengukavas, mis peaks määrama edasise kaevandamise korra ja andma soovitusi seadusandluse muutmiseks.
Keskkonnaministeeriumi tellimusel peaks tänavu valmima ehitusmaavarade arengukava, mille koostajad on lubanud selle kokkupanemisse kaasata ka avalikkuse. Esimene ümarlaud, kus arengukava koostamise põhimõtteid tutvustati ja huviliste küsimustele vastati, tõi ministeeriumi saali kokku umbes 70 inimest.
Protsessi algataja, ministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsepa sõnul ei ole seni olnud võimalik ehitusmaavarade kaevandamist ja kasutamist riigi tasemel üksnes maapõueseadusest lähtudes piisavalt efektiivselt suunata.
“Maapõueseaduses on kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena sätestatud kaevandamise vastuolu riigi huvidega,” selgitas ta. “Paraku ei ole riigi huvi seni konkreetselt määratletud.”
Loodav arengukava peaks niisiis määrama eeskätt riigi huvist lähtuva maavarade kaevandamise korra ja mahu ning välja selgitama parimad võimalikud kaevanduspiirkonnad.
Ehitusmaavarade arengukava on üks ja terviklik kogu Eesti Vabariigi territooriumi, hõlmates sealhulgas ka territoriaalmerd, ning koosneb kahest ühesuguse ülesehitusega osast. Koos käsitletakse lubjakivi, dolokivi ja kritalliinset ehituskivi ning liiva, kruusa ja savi.
Täiendavaid uuringuid ei tehta
Et Eesti ehitusmaavarasid on möödunud sajandil põhjalikult uuritud, siis on arengukava koostamiseks vajalikku infot võimalik saada eeskätt keskkonnaregistri maardlate nimistust ja maavaravarude bilansist, samuti Eesti Geoloogiakeskuse geoloogiafondis olevatest arvukatest uuringuaruannetest ning maakondade üld- ja teemaplaneeringutest.
Ehitusmaavarade arengukava juurde lisatakse rakendusplaan, esialgu neljaks aastaks, milles määratakse lähiaastate ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise arengusuunad.
Esimesed ettepanekud
Ehitusmaavarade arengukava esimesel avalikul arutelul tegi akadeemik Anto Raukas ettepaneku lisada arengukavale maavarade ekspordi ja impordi analüüsi osa. Samuti pidas ta vajalikuks lülitada kindlasti töörühma ka sotsiaalministeeriumi esindajad. Tuntud akadeemik kutsus kava koostajaid talle omasel moel üles mõistlikkusele ja märkis, et Eesti geoloogiline aluskord on meie ühine riiklik ressurss, millest peab meil olema selge ülevaade ja mida kasutades peame toimima arukalt. Lisaks Raukase ettepanekule peeti vajalikuks kaasata veel majandusministeerium, sest ehitusmaavarasid kasutatakse suures osas just selle ministeeriumi hallataval teede- ja elamusehitusel.
Arutelul osalesid aktiivselt ka mitmed tuntud mäeinsenerid. Räägiti uutest tehnoloogiatest maavarade kaevandamisel, mis võimaldab peaaegu kõik ära kasutada. Kui praegune kasutegur on mäeinseneride sõnul umbes 70 protsenti, siis edaspidi peaks jõutama 92-95 protsendini. Veel kõneldi varade majandushinnangust, kaevanduste korrastamisest ja ajakirjanduse osast kava tutvustamisel. Samuti toodi välja praegused kitsaskohad seadusandluses, mis kiiresti muutmist vajaksid.
Riigikogu liige Mart Jüssi tegi ettepaneku kõik ümarlaudades räägitu ka salvestada, sest looduskaitseasutuste reformimisel arutelusid piisavalt ei protokollitud ning seepärast ei pidanud ministeeriumi juhtkond vajalikuks ekspertide seisukohtadega arvestada.
Uusi uurimislube ei anta
Keskkonnaministeeriumi maavarade komisjon peab andma uute kaevanduste avamiseks uurimislubade taotlejatele selleks nõusoleku. Arutelu käigus selgus, et vähemasti esialgu on nende nõusolekute andmine peatatud, kuni esialgsed andmed ehitusmaavarade arengukava koostamiseks on koos. Tähtaeg, millal töö teostaja OÜ Inseneribüroo Steiger lubas huvilistele esialgseid andmeid tutvustada, on aprilli algus. Kõik on nii sellele kui ka edasistele kohtumistele oodatud.
Kaevandustes varud otsakorral
*Keskkonnaministeeriumi andmetel jagub kaevandustes hetkel lubjakivi 20, dolokivi 14, liiva 27 ja kruusa 17 aastaks.
*Seisuga 31. detsember 2006 oli lubjakivimaardlate mäeeraldistes arvel 54,6 mln m3 varu ning sealt kaevandati aastas ligi 2,8 mln m3.
*Dolokivimaardlates oli arvel 7,1 mln m3 varu ning seal kaevandati aastas ligi 0,5 mln m3. *Liiva- ja kruusamaardlates vastavalt 79,4 mln m3 ja 17,3 mln m3varu ning nendest kaevandati aastas ligi 2,9 mln ja 1,3 mln m3.
*Seega jätkub mäeeraldistes praeguse kaevandamismahu juures liiva 27 ja kruusa vaid 13 aastaks.
iii
KADRI PULK
