Kutsehariduse ees on kaks tõsist ülesannet ? noorte koolitamine tööturule ja juba töötavate inimeste ümber- ja täiendõpe. Kumbagi neist ülesannetest ei saa teisest tähtsamaks pidada, mõlemad on võrdselt olulised.
Kuigi noori õppureid praegu järjest vähemaks jääb, ei saa kutseõppeasutused oma uksi ju kinni panna. Koolide tööpõld elukestva õppe printsiibist lähtudes aina suureneb, sest iga päev muutub midagi. Et osata, on vaja juurde õppida. Leiba peaks koolitajatele jätkuma.
Kui õpipoisikoolitusega alustati, ei osatud ette näha selle õppevormi suurt populaarsust. Õpipoisikoolituses pole vanuse- ega haridusepiirangut, kõiki võib õpetada, kui õpilane ise seda tahab. Ja tahtjaid jätkub.
Mida niisugune õppimine ikkagi annab, küsivad pessimistid, kes peavad õpipoisikoolitust lihtsalt üheks huvitavaks vaba aja veetmise vormiks inimestele, kes igavesti õppida tahavad ja paljude asjade vastu huvi tunnevad. Optimist saab aga aru, et kui inimene on täiendkoolituse läbinud, eksamid ära teinud, on tal sertifikaat taskus ja samuti suurem kindlus uues süsteemis hakkamasaamisel.
Mis puudutab metsandusharidust, siis selle olulisusest on hakatud aru saama ? sektor vajab võimalikult hästi koolitatud inimesi eelnevast haridustasemest hoolimata. Tööjõuturule on vaja võimalikult palju uute ja värskete ideedega inimesi.
13. märts 2008. a
