Suurimad eraldused tulevad Jõgevamaale KIKi veemajanduse programmist, millest saavad toetust neli projekti ühtekokku 2,2 miljoni krooni ulatuses, ning looduskaitse programmist, millest saavad toetust kaheksa projekti ühtekokku 1,1 miljoni krooni ulatuses.
Üks veemajanduse programmist raha saanud projektidest oli Luua Metsanduskooli esitatud Luua asula puurkaev-pumpla renoveerimise projekt, millele eraldati 652 000 krooni. Metsanduskool lisab sellele omalt poolt kümme protsenti projekti kogumaksumusest.
?Puurkaev-pumpla renoveerimine on Luua asula ühisveevärgi ja ?kanalisatsiooni renoveerimise esimene etapp,? ütles Luua Metsanduskooli haldusjuht Priit Kirsimäe. ?Uut pumplat on vaja eelkõige vee kvaliteedi parandamiseks. Praegu on asula kraanivesi üle kümne korra rauarikkam kui vastavad nõuded ette näevad. Inimeste tervisele see ohtlik pole, küll aga omab vesi ebameeldivat lõhna ja maitset ning rikub kodumasinaid ja sanitaartehnikat.?
Uus pumpla tuleb vana asemele, aga mitu korda suurem, sest hoonesse peavad ära mahtuma ka veepehmendus- ja rauaeraldusseadmed ning automaatika. Priit Kirsimäe sõnul on Luual järgmiste projektide raames plaanis rajada uus reoveepuhasti, uuendada vee- ja kanalisatsioonitorustikku ning kui jõud peale hakkab, siis rajada ka uus veehaare.
KIK toetab teistki Palamuse vallast esitatud veemajandusalast projekti (710 784 krooniga), mille raames Kudina küla veega varustav FIE Aivar Rudissaar hakkab rekonstrueerima Kudina küla puurkaev-pumbajaama ning veetorustikku, mille vanim osa pärineb aastast 1959, põhiosa on aga välja ehitatud 1960. aastatel. Kolmas, Pajusi vallavalitsuse algatatud veemajandusprojekt, millele eraldati 458 700 krooni, võimaldab rajada Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale 12 uut puurkaevu.
?Nitraaditundlikul alal kaevudest võetud proovide analüüs on näidanud lubatust suuremat lämmastikuühendite sisaldust vees,? ütles Pajusi vallavanem Reet Alev. ?Esimese sarnase projekti käigus sai valmis seitse uut kaevu, järgmise projektiga tahame lasta puurida, nagu tänavugi, 12 kaevu.?
Kool maakütteleTeine Pajusi vallavalitsuse algatatud projekt sai 211 467 krooni keskkonnakorralduse programmist ning selle raames on vallal plaanis viia Aidu Lasteaed-Algkooli hoone üle maaküttele.
?Aidu Lasteaed-Algkool saab praegu sooja puiduküttel katlamajast,? ütles Reet Alev. ?Kuna katel vajaks niikuinii väljavahetamist, otsustasime olla innovatiivsed ja viia maja hoopis maaküttele üle. Nii suurt rahalist võitu kui masuudikatlalt maaküttele üle minnes me küll ei saa, aga katlakütja palga hoiame küll kokku: uus süsteem on täisautomaatne. Need, kellega konsulteerinud oleme, on maaküttesüsteemi ökonoomsust igatahes kiitnud.?
Maakütte kollektor paigaldatakse kooli spordiväljaku alla. Kui kaevude projekti toetab KIK 90 protsendi, siis maakütteprojekti vaid 50 protsendi ulatuses, aga see on vallavanema meelest siiski suur rahaline võit.
MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus sai kahele projektile raha jäätmekäitlusprogrammist ning ühele KIKi maakondlikust programmist. Ühe, 238 108 krooni toetust saanud projekti raames on plaanis soetada MTÜsse koondunud omavalitsuste jäätmekogumisplatsidele suuregabariidiliste jäätmete konteinereid, teise, 165 732 krooni toetust saanud projekti raames soetatakse jäätmekogumisplatsidele ohtlike jäätmete konteinereid.
?Ülemöödunud aastal saime KIKi rahaga välja ehitada kümme jäätmehooldusplatsi: kaks Jõgeva, kolm Torma, kaks Saare ja Alatskivi ning ühe Palamuse valda,? ütles MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus projektijuht Taimi Kivirand. ?Kuna konteinerite soetamine toonasesse projekti ei mahtunud, pidime nende jaoks nüüd eraldi raha taotlema. Suuregabariidiliste jäätmete konteinereid saame hankida kaheksa, ohtlike jäätmete konteinereid kolm.?
Kolmanda projekti jaoks saadud 86 300 krooni eest korraldatakse tänavu kevadel ohtlike jäätmete kogumisringid MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus
kõigi liikmesomavalitsuste territooriumil.
Vaatetornid korda
Kõige suurema arvu rahastatud projektidega leiab rahaeraldusnimekirjast, nagu viimasel ajal ikka, Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni: neil on KIKi profiiliga sobivaid asju ju ka kõige rohkem ajada. Kaheteistkümnest projektist seitse saavad raha looduskaitseprogrammist ning viis üleriigilisest keskkonnateadlikkuse programmist.
Suurima summaga ? 415 613 krooniga ? toetatav projekt võimaldab renoveerida kaks vaatetorni: Endla looduskaitsealal Kaasikjärve Kõrgekalda ääres asuva ja Vooremaa maastikukaitsealal Raigastveres asuva. Mõlemad on saanud kannatada nii ilmastikunähtuste kui ka pahatahtlike külastajate käe läbi.
?Renoveerimise käigus parandatakse ja vajadusel vahetatakse välja katkised puitkonstruktsioonid ning ning värvitakse need üle,? ütles Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise spetsialist Eerika Purgel. ?Kolmas, Endla järve ääres asuv vaatetorn saab aga uue katusekatte.?
Teine regiooni algatatud mahukam projekt, mida KIK toetab 259 560 krooniga, näeb ette puhkerajatiste hooldamist kaitstavatel aladel. Selle projekti raames korrastatakse Eerika Purgeli sõnul Vooremaa maastikukaitseala puhkekohti ja üht matkarada, Norra mõisapargi matkarada ning Endla Looduskaitseala ida- ja lääneosa matkaradu.
?Puhkekohtade korrastamine tähendab põhiliselt nende niitmist ja kord nädalas koristamist ning prügi ära viimist. Tühjendamist vajavad ka puhkekohtades ja matkaradadel olevad käimlad,? ütles Eerika Purgel.
Hea meel oli tal selle üle, et rahastamist leidis ka Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal paiknevate üksikobjektide hooldamise projekt (sai 34 600 krooni), mis võimaldab korrastada looduskaitsealuste puude ja rändrahnude ümbrused, ning Loode-Peipsi hoiuala kaitsekorralduskava koostamise projekt (sai 89 000 krooni).
?Selle hoiuala suureks probleemiks on see, et sealsed kinnistuomanikud soovivad ranna äärest roostikku eemaldada ja vaateid avada, samuti paadikanaleid rajada ja hooldada, aga siiamaani pole ülevaadet, missugust mõju avaldab selline tegevus roostikus pesitsevatele linnuliikidele ja kudevatele kaladele,? ütles Eerika Purgel. ?Kui kaitsekorralduskava valmib, saavad omavalitsused võtta selle aluseks arengukavade koostamisel. Ka saavad nad anda eraomanikele juhiseid, kuidas puhastada Peipsi randa ja rajada paadikanaleid viisil, mis ei kahjusta sealseid loodusväärtusi.?
Rahastatud projektide täielik nimekiri on üleval KIKi kodulehel (www.kik.ee). Tänavuse teise vooru taotluste esitamise tähtaeg on 17. märts.
RIINA MÄGI
