Rahvusvaheline polaarpäev vaatab miljon aastat tagasi

See tähendab, et teadlased keskenduvad polaarpäevale pühendatud aruteludel muutustele geoloogilises ajas, täpsemalt viimase miljoni aasta jooksul toimunud jääaegadele ning jääaegade vahelistele perioodidele.

Näiteks käsitlevad sel puhul peetavad ettekanded ookeani ja atmosfääri vahelisi tsükleid, mis muudavad kliima regionaalseid erinevusi kümnendite ja sajandite skaalal. Nende protsesside mõistmine aitab selgitada ka viimase aja kliimamuutusi.

Just polaarregioonide kilomeetrite paksused jääväljad talletavad olulist teavet kliimamuutuste kohta. Põhja- ja lõunanaba on kui külluslikud arhiivid ning infoallikad, kuhu on kokku pakitud teave maakera miljonite, tuhandete ja sadade aastate taguse mineviku uurimiseks. Näiteks võib jääst leida infot varasemate süsihappegaasisisalduste kohta.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni eestvõttel välja kuulutatud polaaraasta teaduslik programm tähistab uut lähenemist polaarteadustes, keskendudes varasemast rohkem teadustevahelisele uurimistööle ja ühildades füüsikat, ökoloogiat ja sotsiaalteadusi. Programmis osalevad enam kui 60 riigist pärit teadlased, kes viivad läbi 220 teadusprojekti kuuel uurimissuunal: polaarregioonide seisukord, keskkonna ja sotsiaalsed muutused ning nende mõju maailmale, uued väljakutsed teaduses, asukoha eelis maa sisemuse, päikese ja kosmose uurimisel ning inimmõõtme olulisus.

Maakera minevikku ning eelnevaid kliimamuutusi uurides saab paremini ennustada ja mõista praeguseid ning tulevasi muutusi, mis ei jäta puudutamata ka Eestit.

JAAN SAAR
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) peadirektor

blog comments powered by Disqus