6.
Mari istus algul vaikselt oma voodil ja kuulatas, kas äge kivideviskamine lõpeb või mitte. Hetke pärast otsis ta pimedas oma helesinised sussid voodi alt välja ja toppis need jalga. Ta sammus tasakesi põrandani ulatuva aknani ja tõmbas helekollased kardinad eest. Aknast välja vaadates nägi Mari, et tema kaalukiigel istub tume kogu. Mari avas õhuakna ja tundis, kuidas külm kevadõhk tema tuppa voolab. Pead aknast välja küünitades hüüdis Mari:
?Kes seal on? Kas sina, Jaan??
?Mina olen kuri vikatimees, sõin just Jaani ära ja nüüd tulen sind sööma!? vastas kogu ja oli kuulda tema vaikset itsitamist.
Mari taipas, et kiigel istuja on Jaan, ta tahtis lihtsalt tüdrukut ninapidi vedada, aga ega väike Mari ju rumal polnud.
?Ja mina olen kõigi maade printsess ja saan jagu kõikidest vikatimeestest ja trollidest!? vastas Mari naerdes. Niimoodi naljatlesid lapsed paar minutit, kuni Mari tundis, et tal juba päris külm on. Mari uuris, mida Jaan öösel õues teeb. Jaan vastas, et tal pole und ja et uues kodus on üldse raske magama jääda, sest autod sõidavad kogu aeg mürinaga mööda. Nimelt elas Jaan varem maal, kus oli alati vaikne ja rahulik.
Mari viipas käega kollase redeli poole, mis toetus vastu õunapuud. Isa oli alles paar päeva enne tormi Mari palli õunapuu okste vahelt ära toonud ning redeli õue unustanud. Õnneks polnud torm seda õhku tõstnud ega aknasse lennutanud. Jaan tõi redeli ohkides ja puhkides Mari akna juurde. See ulatus täpselt aknalauani, kuhu Mari ema oli kunstlilled seadnud. Tüdruk sulges õhuakna, avas seejärel akna kõige suurema osa, ning kui Jaan aknani jõudis, sai ta täpselt tuppa sisse hüpata. Jaan aga oli pisut kohmakas, nagu poisid ikka, ja määris poriga Mari heleda vaiba, mis täpselt akna all põrandal oli. Mari ehmus, kuid võttis siis nurgast tumba ning kattis sellega koleda porijälje.
Lapsed rääkisid tükk aega Mari toas jutte, naersid ja lollitasid, sosistasid ja tegid loomahääli järele. Neil oli päris lõbus niimoodi koos olla. Aga Mari juba muretses pisut, kas Jaani vanemad äkki juba poega taga ei otsi. Ta hakkas poisilt vanemate kohta pärima, kui äkki kuulsid lapsed, et keegi tuleb trepist üles. Need sammud olid ema või isa omad, mis muidugi tähendas seda, et nüüd tuleb paksu pahandust.
Kui tahad teada, kas Jaan öise külaskäiguga vahele jäi, osta järgmisel laupäeval Vooremaa!
