Võidelnud Vabadussõjas jalaväelasena Kuperjanovi pataljonis ning kahurväelasena Landeswehri sõjas. Lõpetanud Eesti Vabariigi Sõjakooli 1920. Õppinud Tartu Ülikoolis keemiat ja majandusteadust.
Tegutsenud tantsuõpetajana Tartus.
Filmindust õppinud Pariisis, Berliinis, hiljem Münchenis, Londonis, Prahas ja Roomas.
Alates aastast 1927 tegi Eestis umbes 50 filmi, neist on säilinud vähem kui pool. Esiletõstmist väärivad mängufilmid “Noored kotkad” (1927), “Vahva sõdur Joosep Toots” (1930) ja “Päikese lapsed” (1932). Mainimist väärivad “Rootsi kuninga külaskäik Tallinna”, “Gaas! Gaas! Gaas!?, “Poola presidendi külaskäik Tallinna”, “Kaitseväe töö ja elu”, “Alma mater Tartuensis”, vaatefilmid “Kas tunned maad…”, “Narva-Jõesuu”, “Pärnu”, “Haapsalu”, “Ruhno”, “Kihno”.
1932. aasta lõpus asus tööle Soome, kus filmioperaatorina jt ametites osales rohkem kui 30 mängufilmi tootmises. Jätkas filmitööd paguluses Rootsis (1944?1946) ja Brasiilias alates 1946. aastast.
Abielus Aksella-Hildegard Kapstaga 25. juunil 1924. aastal.
(Allikas: Jaak Lõhmuse koostatud ?Noorte kotkaste? DVD buklett)
?Vabadussõja- ainelise filmi ?Noored kotkad? tegemisel astusin mina esimest korda käsikirjas vahele,? meenutas kadunud Aksella Luts, kui ta 1996. aastal Theodor Lutsu 100. sünniaastapäeva tähistamise puhul Palamusel käis. ?Kui käsikiri enam-vähem valmis oli, leidsin, et ka minul peab selles filmis osa olema. Olin kaskümmend aastat vana ja polnud veel filmis mänginud. Theodor ütles: ?Eks kirjuta siis endale osa!? No ma olin tagasihoidlik, ma kirjutasin tõesti väikese osa!?
Nii saigi ?Noored kotkad? juurde ühe plaanivälise, aga kena tegelase ? metsavahi tütre, keda hakkas mängima Aksella. Õigupoolest tuli filmi juurde kakski tegelast, sest kaadrisse pääses ka Aksella koer Kiki.
?Pr. Aksi Luts ? metsavahi tütar, esineb oma väikese koera Kikiga. Nagu näha, on nad kahekesi juba kaua eeltööd teinud. Kokkumäng läheb ladusalt kuni pommi lõhkemiseni, kus peni plehku paneb, nii et stseeni korrata tuleb,? kirjutati 1927. aasta 27. juuli Postimehes pealkirja ?Tartu noor filmi-ilm? all avaldatud võtteplatsireportaazhis.
Kui ?Noored kotkad? sai uue tegelase, siis Aksella sai endale uue ameti. Hiljem, kui Lutsud Soomes elasid, kirjutas Aksella rohkem proovimise mõttes ühe filmikäsikirja ? tõsi, soomepärase ja meessoost varjunime all, et käsikiri paremini kaubaks läheks. Läks ka. Nii oli sõrm ?kuradile? antud ja käsikirju tuli Aksellal kirjutada edaspidigi, sest selle töö tegijaid on alati vähevõitu.
