Metsaselts muretseb, et juhtimine suunatakse tootmiskohast kaugemale. “Tagajärjeks saab olema pealiskaudsus, visuaalse ülevaatlikkuse ja otsuste kvaliteedi vähenemine,” seisis pöördumises.
Veel leidis metsaselts, et reformi eesmärgid on muutunud ähmaseiks. ?Ümberkujunduste eesmärkide ja põhjuste kohta juhatus küsimusi esitada ei luba. Millises riigis me elame? Ainult RMK nõukogu ja RMK juhatus teavad, mida ootab omanik ? Eesti Vabariigi kodanik,” nendivad pöördumise autorid.
Soomega ei maksa võrrelda
Riigimetsa majandamise süsteemi efektiivsuse hindamiseks ei kõlba metsaseltsi hinnangul võrdlused Soomega, sest looduslikud tingimused, puistute liigiline koosseis, majanduslikud eesmärgid, ühiskonna arengu tasand on täiesti erinevad. Ka Lätiga pole mõtet võrrelda, sest lätlased ise ei ole üldse rahul.
“Eelkõige on vajalik hinnata tänase töötaja töökoormust, selgitada välja tööd segavad faktorid, samm-sammult liikuda efektiivsema tootmise suunas. Selleks peab olema igal RMK töötajal õigus küsida, mis toimub. Mitte nii, nagu oli 2003. aastal: kellele ei meeldi, võib lahkuda. 2008. aasta reformikava tutvustamine on kulgenud analoogselt, ei selgitata, mis on otsustatud. Sellist õigust põhiseadus kellelegi andnud ei ole. Metskonnale kui riigimetsa majandusüksusele ei ole alternatiivi,” kinnitasid pöördumise autorid.
Saare vallavanem, sotsiaaldemokraat Jüri Morozov ütles, et RMK kui riigiettevõte kannab oma iseloomult laiemat vastutust kui tavaline äri- või mittetulundusühendus.
“Vastutustundetu on viidata sellele, et RMK eesmärk on efektiivselt majandada. Milleks siis tegeldakse puhkemajandusega, majutusteenuse pakkumisega ja koolitusega? Minu meelest on küsimus selles, et riik (RMK nõukogu) ei mõista talle pandud vastutust ja läheb kergema vastupanu teed ning räägib RMK efektiivsest majandamisest. Milleks siis üldse riigiettevõtet vaja ? see küsimus ilmselt kerkib üles järgmisena, mil hakatakse rääkima riigimetsade majandamise võimalikust üleandmisest erakätesse,” ütles Morozov.
Ta on näinud, mida on kaasa toonud reformid päästeteenistuses. “Vabatahtlik tuletõrje on välja suretatud ja hingitseb veel mõnes paigas tänu kohalikele entusiastidele ja valdade toele. Kui elektrijaamade erastamise otsust arutati Riigikogus, siis miks peaksid Eesti jaoks minu arust veelgi olulisemat valdkonda puudutavad otsused sündima ettevõtte nõukogus?” küsis Morozov.
Põlvkondade töö tulemus
Pika aja jooksul on Eesti metsamehed suutnud metsmajandust arendada nii, et taasiseseisvumisel said väga paljud üksikisikud, ettevõtted ja ka riik ise jalad alla tänu metsale. See on paljude inimeste ja põlvkondade sihikindla töö tulemus.
“Olen näinud paljudes riikides alalhoidlikku ja toetavat suhtumist pikkade traditsioonidega valdkondade (metsandus, pritsimehed, teemeistrid, politsei) kujundamisel ning arendamisel. Sellest ei sõltu mitte ainult valdkonna käekäik, vaid palju enamat ehk traditsioonide tekkimine, töökultuur, külakogukondades suhete arenemine. Üldiselt on riigi järjepidevuse tagamisel sääraste traditsioonide hoidmine ja arendamine olulised,” märkis ta.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu kiitis 25. jaanuaril heaks struktuurimuudatused, millega eraldatakse metsamajanduslike tööde planeerimine nende teostamisest. Riigimetsa hakkab haldama 17 metskonda, metsa hakkavad majandama ehk metsamajanduslikke töid tegema ning puiduvarumist ja transpordi logistikat korraldama regioonide juures töötavad vastavate alade peaspetsialistid ja spetsialistid.
Kontori asukoht teadmata
Jõgevamaa tulevane metsaülem, praegu Põltsamaa metsaülema ametis olev Avo Jürissaar ei osanud veel öelda, kas tulevane Jõgevamaa metskonna kontor saab olema Põltsamaal või kusagil mujal.
Ka ei teadnud Jürissaar veel nimetada oma viie tulevase metsnikust kolleegi nimesid. “Vara öelda,” tõdes ta.
Tööpiirkond saab Jõgevamaa metsnikel RMK andmetel olema 8585 hektarit inimese peale. On seda palju või vähe, ei osanud metsaülem öelda. “Enne peavad igaühe kohustused täpsustuma, siis saab hinnanguid andma hakata,” märkis ta.
Tema hinnangul on võimalik suure moodustisega toime tulla. “Sõidetakse nii palju, kui vaja. On ka muud info vahetamise kanalid,” nentis Jürissaar.
Veel püüab ta võimalikult palju kursis olla kõige toimuvaga, et mitte maakonna inimestest võõrduda.
HELVE LAASIK
