Tunnen rõõmu , et saan teha tööd, mis mulle meeldib, iseloomustas tohter oma tegevust loomade arstimisel ja haiguste ärahoidmisel.
Enne meie vestluse algust nõustasite just ühte klienti, kusjuures juttu oli nii kassist kui ka hiirtest. Kas kiisu oli liiga palju hiiri püüdnud ja sellega endale liiga teinud?
Üldiselt kass peab hiiri püüdma ja sööma ning tema organism on sellega ka kohanenud. Mingist hetkest võib aga hiirte liigsöömine kassi tervisele ohtlikuks muutuda. Rääksingi loomaomanikule seda, et hiir on vaheperemeheks mitut liiki soolenugilistele.
Kas võib öelda, et kassile on hiir sama, mis koerale kont?
Öeldakse tõesti, et kui koer sooviks, et midagi taevast sajaks, siis peaksid need olema kondid. Iga koer on ka kondi peale maias Tegelikult on sellisest vaatenurgast lähenemisel äris palju aga-sid. Kondist saab jagu täiskasvanud koer, kellel on tugevad hambad.
Ma ei soovita aga konte anda noortele koertele, kellel pole veel jäävhambaid, sest tema ei suuda konti veel peeneks närida. Samuti ei maksa konte anda vanadele koertele. Neid võib kostitada vaid pika säärekondiga, mis lihtsalt närimisel hambaid puhastab, kuid päriselt ära süüa seda ei õnnestu.
Kui hästi mäletate oma esimest patsienti?
Olen maalaps ja mõnus suhtumine loomadesse sai alguse juba maast madalast. Kodus olid koer ja kass, samuti lambad. Pärast keskkooli lõpetamist kavatsesin aga hoopis hakata Tartu Ülikoolis geograafiat õppima. Mul oli päris tõsine geograafiavaimustus ja huvi teiste maade vastu. Ma ei saanud aga geograafiaosakonda sisse.
Töötasin siis mõne aja Tartu Lihakombinaadis, selle ettevõtte osakonnajuhataja teadis minu armastust loomade vastu ja rääkis mulle augu pähe EPA veterinaariateaduskonda minekuks. Esimeseks patsiendiks oli aga ühe tuttava 100-kilone siga, kes tuli kastreerida. Mõtlesin, et püha taevas, esimene vasikas läheb ju aia taha! Kõik õnnestus aga hästi. Eduks loomaarstitöös ongi väga oluline see, et mõte õiges suunas liiguks, samuti korralikkus ja täpsus.
Ja põllumajandusloomade ravimine oligi algul teie põhitöö?
Esimese kursuse lõpus abiellusin oma kursusevenna Mati Kiviga, kes oli Adavere näidissovhoosi stipendiaat. Et majandisse vajati kahte veterinaari, sain minagi sinna suunamise. Kuigi pikalt ma Adaveres praktiseerida ei saanud, sest perre sündisid lapsed. Pärast lapsepuhkust sai minust Põltsamaa veterinaarapteegi juhataja.
Kuidas apteegi perenaisest loomakliiniku omanik sai?
Tundsin juba ammu, et sellist kliinikut on vaja. Paljud apteegi külastajad küsisid nõu loomade ravimise kohta ja kutsusid ka oma lemmikuid vaatama. Seadused ei luba aga veterinaarapteegi juhatajal samaaegselt ka veterinaarina praktiseerida. Seaduse järgi ei tohtinud ma isegi kodus oma koera ja kassi süstida. Ühel hetkel mõtlesin, et lõpetan veterinaarapteegi tegevuse. Nii tekkiski osaühing Põltsamaa Veterinaarteenused, mis koosneb loomapoest ja loomakliinikust.
Mis vahe on veterinaarapteegil ja loomapoel?
Loomapoes ei müü ma ravimeid, küll aga loomatoitu ja mitmesuguseid loomatarvikuid. Ravimine toimub aga kliinikus, ja kui vaja, anname sealt ravimeid koju kaasa.
Niisiis olete tagasi oma kutsumuse juures?
Seda kindlasti, tunnen end oma töös mõnusasti, sest saan teha seda, mis mulle meeldib.
Kas võtsite Põltsamaa loomapoe ja loomakliiniku sisustamisel mõnest teisest samalaadsest ka eeskuju?
Et kliinik edukalt töötada saaks, peab seal olema korralik aparatuur. Tulevikuplaaniks on röntgeniaparaadi muretsemine. Kliiniku sisustamisel olen saanud head nõu oma kursusekaaslaselt, Viljandi veterinaarkliiniku juhatajalt Riina Jõgilalt, kes oma kodulinnas hinnatud veterinaararst.
Missuguseid operatsioone sagedamini teete?
Operatsioone teeme kliinikus teisipäeviti ja reedeti. Palju tuleb teha koerte ja kasside kastreerimisi ja steriliseerimisi.
Tihti opereerime ka kasvajaid, emastel loomadel näiteks piimanäärme kasvajaid. Pärast lõikust sõltub paranemine sellest, millises staadiumis oli kasvaja, selle asukohast, samuti looma üldisest tervisest. Enamasti tekivad kasvajad vanematel loomadel. Kui varem oli kartus, et eakas ja kasvajahaige loom ei pea narkoosi vastu, siis praeguste heade narkoosirohtude kasutamisel on oht küllaltki väikesest narkoosist mitte ärgata.
Muide, meie loomakliiniku esimeseks suuremaks opiks oligi piimanäärmekasvaja eemaldamine bokseril. Operatsioon õnnestus ja minu teada sai see koer isegi veel pojad.
Üsnagi palju paigaldame loomakliinikus kaelanaha alla kiipe. Leitud looma kiibilt saab teada numbri, mille abil saab tema omaniku kindlaks teha. Praegu pole Eestis kiibipanek veel kohustuslik, lähitulevikus aga kindlasti. Koeraga välismaale reisides on kiip juba praegu kohustuslik.
Mis põhjustel loomad enamasti kodunt ära jooksevad?
Seda juhtub inna ajal, samuti aga jõulude ja aastavahetuse perioodil, sest paljud koerad kardavad pauku, satuvad paanikasse, jooksevad ümbrust märkamata tohutud vahemaad maha ja ongi eksinud.
Kui paljude loomahaiguste põhjuseks on ebaõige toitmine?
Neid on päris palju. Öeldakse, et inimene on see, mida ta sööb. Sama tõde kehtib ka looma kohta, kuid loomade toidulaud on inimese teha. Vahel kuuleb, et omanik kiitleb: tema koer sööb hommikul kohvi ja mett. See on küll täiesti lubamatu ja koera tervise suhtes kuritegu.
Tihti ei taha aga loomaomanikud oma lemmikute maiustustega toitmise ohtlikest tagajärgedest kuigi hästi aru saada. Koer peab saama pool toitu lihana ja ülejäänu teraviljapudruna. Ei mingeid komme, küpsiseid, kuid samuti mitte sardelle, viinereid ja suitsulihatooteid. Koerale võib anda vaid toorest liha. Põltsamaa loomakliinikusse võib julgesti tulla toitumisteemadel nõu küsima.
Kas tänapäeva loomad kipuvad põdema ka haigusi, mis senini harva esinenud?
“Üheks selliseks haiguseks on borrelioos, mis avastati alles aastal 1984 ja esimest korda diagnoositi Eestis 1985. Borrelioosi levitavad puugid ja tekitaja on bakter, mis elab puugi soolestikus. Puugihammustuse tagajärjel haigestuvad nii inimesed kui ka koerad. Puuk levitab ka puukentsefaliiti, mis on väga ohtlik inimesele, kuid mitte koerale. Käesoleval aastal on võimalik borrelioosi vastu vaktsineerida. Soovitan seda teha kindlasti jahikoertel.
Kui palju olete ravinud ka loomi, mida igas kodus just pole?
Arstiabi on tulnud anda merisigadele, hamstritele, samuti rottidele. Seoses rotiaasta algusega on põhjust öelda, et rott on väärikas ja tark ja ühtlasi väga armas loom. Sassi talu jaanalindudelt olen aga võtnud vereproovi. Vereproov võetakse tiivaveenist. Mõistagi oli oht, et jaanalind jalaga lööb, mis oleks tähendanud tõsist traumat. Linnule tuli sukk pähe tõmmata, siis polnud ta ohtlik. Sama talu paabulinnul opereerisin aga kasvaja näopiirkonnas ja lind elab kenasti edasi.
JAAN LUKAS
