Viimaste kuude majandusarengud Baltikumis ei ole olnud üllatavad. Kõik kolm riiki liiguvad majandustsüklis ootuspäraselt. Kuigi maailma finantsturgudel toimuv ja majandusarengute jahtumine mõjutavad kahtlemata ka siinseid arenguid, ei olnud mullu kolmandas kvartalis neid ootuspäraselt veel näha. Kuid aasta lõpus olid need mõjud juba kohal ning meie arvates on need 2008. aastal veelgi selgemalt tuntavad.
Just maailmas toimuv ? nii majanduses üldiselt kui ka finantsturgudel ? oli põhjuseks, miks oleme muutnud oma oktoobrikuist prognoosi. Kuna ebakindlus maailma majandusarengute osas on kasvanud, siis ei saa välistada, et sealsed negatiivsed mõjud Baltikumile osutuvad tugevamaks praegu hinnatust. Eesti on selgelt jätkamas aeglustumisfaasis, Läti majandus jõuab tsükli põhja 2008. aasta teisel poolel, millele järgneb kosumine 2009. aastal. Leedu majandustsükli tipp paikneb ilmselt 2007. aasta kolmandas kvartalis ning tsükli põhi 2009. aastas.
Kiire majanduskasvu tõi sisenõudlus
Hiljutise kiire majanduskasvu ning praeguse kasvu aeglustumise põhjus on prognoosi kohaselt üks ja sama: sisenõudlus. See sai hoogu pärast Euroopa Liitu astumist 2004. aastal ja tänu sellele järgnenud raha sissevoolule. Baltikumi majanduskasvu aeglustumise põhjustab aga tagasihoidlikum tarbimise ja investeeringute kasv, mille on tekitanud laenupakkumise piiramine ja tõusvad intressimäärad.
Majapidamisi häirib järjest enam hinnatõus, aga ka hirm kaotada töö juhul, kui majandusaktiivsus väheneb ja ettevõtted hakkavad järjest enam töötajaid koondama. Aktiivsuse ja hindade langus eluasemeturul on tarbijate arvamust majandusarengutest veelgi halvendanud ning tõsiselt haavanud ehitajaid ja kinnisvaraarendajaid. Oodata on, et ka 2008. aastal piiravad majapidamised oma tarbimiskulutuste kasvu.
Investeeringud on mõjutatud vastuolulistest arengutest. Ühelt poolt on oodata negatiivseid mõjusid elamuehitusest ? see on juba languses Eestis, peaks vähenema Lätis ning aeglustuma oluliselt Leedus. Teisalt peaksid investeeringud rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse jääma küllalt tugevaks. Euroopa Liidust tulevad eraldised (3-4 protsenti SKP-st igal aastal) toetavad investeeringuid infrastruktuuri; ettevõtted aga peavad konkurentsivõime säilitamiseks ja kasvavate kulude tõttu suurendama investeeringuid efektiivsuse ja tootlikkuse tõstmiseks.
Ekspordi kasv tugev
Sisenõudluse kasvu vähenemine tähendas impordi kasvu järsku pidurdumist 2007. aasta teisel poolel nii Eestis kui ka Lätis. Meie arvates jätkub see protsess ka 2008. ja 2009. aastal ning levib Leetu. Samal ajal on kõigi kolme riigi ekspordi kasv vaatamata välisturgude ebasoodsatele arengutele üllatavalt tugevana püsinud.
Siiski arvame, et 2008. aastal mõjutab välisnõudluse nõrgenemine ka ekspordi kasvu. Et aga impordi kasv väheneb kiiremini, ootame netoekspordist üpriski tugevat positiivset mõju Eesti ja Läti SKP kasvule. Kaupade ja teenuste puudujäägi vähenemine toob kaasa ka väiksemad jooksev- ja kapitalikonto puudujäägid kolmes riigis.
2007. aasta viimase kvartali olulisemaks märksõnaks oli kõigis kolmes Balti riigis oli kiirenev hinnatõus. Välistegurite mõju osutus oodatust tugevamaks seetõttu oleme tõstnud oma inflatsiooniootusi käesolevaks ja tulevaks aastaks.
Palgakasv pidurdub
Selle aasta alguses avaldavad tarbijahindadele olulist mõju ka administratiivsed tegurid, kuid nende mõju peaks seejärel nõrgenema. Väga kiiresti peaks hindades vähenema nõudluse mõju. Meie prognoosi kohaselt aeglustub tarbijahindade kasv 2008. aasta teisel poolel oluliselt. Kiirem aeglustumine ja madalaimad tasemed saavutatakse Eestis, sest siinne tarbimiskasv jääb kõige tagasihoidlikumaks ning hinnakonvergentsi surve on siin nõrgem kui Lätis ja Leedus.
Hansabank Markets?i ootuste kohaselt kasvab kõigis kolmes riigis sel aastal töötus, kuid küllalt tagasihoidlikult. Lisaks prognoosime palgakasvu pidurdumist, kuid kasv jääb endiselt suhteliselt tugevaks ? nominaalselt 10-15protsenti ? , sest tööturu avatus ja tööjõu nappus säilitab töövõtjate tugeva positsiooni palgaläbirääkimistel seni, kuni siinsed palgatasemed ei lähene piisavalt põhiliste majanduspartnerite omale.
Kuigi lähiaja majandusväljavaated on Baltikumis ja Baltikumi suhtes üpriski süngetoonilised, on Balti riikidel võimalused läbida praegune langusfaas edukalt. Kohalike ettevõtete paindlikkus ja tugev eksport on olulisemad põhjused, miks uskuda positiivsesse tulevikku.
