Peipsi poolt tuleb praegu kehvapoolseid kalauudiseid: korralikku jääd pole, püüda ei saa ja paljudel kalameestel viis torm võrgudki Venemaa poole minema. Kuremaa järvel on see-eest paras viieteistsentimeetrine jääkaas peal ja kala jätkub. Isegi väga suuri kalu, nagu 15,5 kilone peegelkarp, mille Udu talu peremees Mati Kärmas eile hommikul võrgust kätte sai.
Usin Vooremaa lugeja mäletab kindlasti, et seesama Mati Kärmas on oma kalapüügiriistadest ennegi huvitavaid elukaid leidnud. Möödunud aasta mais kirjutasime näiteks sellest, kuidas tema mõrda jäi koos kaladega ka üks villkäpp-krabi, kes tegelikult hoopis merevees elama peaks. Siinkohal on paras selle müstiliseks kiskunud loo järg ka ära rääkida.
Mäletatavasti pani Kärmase pere Kroketi nime saanud krabi väiksesse plastvanni elama, tuues talle iga päev järvest uue vee. Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse direktor Ain Järvalti Vooremaas avaldatud hoiatust, et üle paari-kolme nädala krabi kodustes tingimustes vastu ei peaks pidama, ei võtnud nad ülearu südamesse. Kui krabi paar nädalat pärast leidmist ühel päeval siiski imelikult loid oli ja veepinnale kippus, laskis Mati Kärmas eluka igaks juhuks järve tagasi. Ent kuu aega hiljem jäi krabi talle uuesti võrku. Üsna suure tõenäosusega oli see seesama Kroket, sest tal oli üks jalg puudu. Mati Kärmas oli Kroketiga nimelt ETV Terevisiooni saates käinud ja pikal teekonnal oli närviliselt rabistav krabi ühest jalast ilma jäänud.
Seekord laskis kalamees krabi kohe vette tagasi. Ja tõmbas ta veel kuu aega hiljem uuesti järvest välja. Udu talu perenaine kahtlustab, et äkki Kroketile meeldis nende juures ja ta tahtis tagasi tulla. Peremees laskis ta siiski uuesti järve. Rohkem pole nende teed ristunud. Senini.
Selline lugu siis hiidkarbi ja krabiga. Säärased lood lisavad elule värvi.
29. jaanuar 2008
