Probleemidele leidub lahendusi

*Kui te ei tea toote nimetust, kasutage jäätmete liigitamisel samalaadse toote vastet.

*Kahtluse korral liigi määramisel tuleks otsustada olmejäätmete, ohtlike puhul ohtlike “kasuks?.

*Ohtlikul, sh elektri-ja elektroonikajäätmel on sorteerimise lihtsustamiseks harilikult vastav tähis: mustas raamis punane või pruunikas ruut, selle keskel kas rist või mingi kujund. Need jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumispunkti. Patareisid võtavad vastu ka tööstuskaupade kauplused.

* Tootel olev prügikasti pildike tähendab, et selle võib visata olmejäätmekasti.

*Elektroonikajäätmed on kõik tooted, mis töötasid voolu abil, olenemata voolu tugevusest. Liigitatakse ohtlikeks, üle anda ohtlike jäätmete kogumispunkti.

*Elektroonika puhul saab uut eset ostes anda samas koguses sama liiki mittevajalikku toodet müüjale tagasi, seda saab teha tasuta.

*Ravimijäätmeid, süstlaid ja nõelu saab anda ka kõikidesse apteekidesse.

*Vanad autokummid, mida rehvivahetus vastu ei võta, samuti eterniit tuleb kas ise prügilasse vedada või tellida nende vedu.

* Pandimärgiga pakendid saab anda vastuvõtuga tegelevatele kauplustele või pakendiautomaati.  Mida üle anda pole võimalik,  panna pakendimahutisse. Mahu vähendamiseks kokku pressida, kui pakendimaterjal seda võimaldab. Suured pakendid andke poodi tagasi.

*Määrdunud pakendid, mida puhtaks ei saagi (kreemipudelid, -tuubid jne), panna olmejäätmete mahutisse. Need pole taaskasutuskõlblikud.

*Vedelad jäätmed, mis pole ohtlikud, võib kas kompostida või valada kanalisatsiooni. Ka supi saab panna biolagunevate jäätmete mahutisse, kuid nõrutatuna. Biolagunevad jäätmed pannakse konteinerisse, pakendatult biolagunevasse kotti (sh paberkott). Kilekotis ei tohi need olla. Kui konteinerisse on pandud sellega samas suuruses kilekott, võib biolagunevad jäätmed sinna panna lahtiselt.

*Poolvedelad jäätmed (jogurt, kreemid, pudrud, tarretised jms) võib panna biolagunevate jäätmete mahutisse.

* “Õhu vedamine? pole mõistlik. Jäätmete liigiti kogumisel on otstarbekas kasutada mitme maja peale ühiseid mahuteid. Arve eest tasub üks isik, sisemine arveldus tehakse omavahelise kokkuleppe alusel.

Soovitusi jagas Jõgeva Linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist
Jaan Vahtla

blog comments powered by Disqus