2. aprillil täitus Riigikogu XI koosseisu esimene tööaasta, mis on olnud üsna kriitikarohke. Osa kriitikast on põhjendatud ning seetõttu tuleb mõelda, kuidas parlamendi tööd arusaadavamaks ja paindlikumaks muuta.
IRLi fraktsioon esitas kokku kümme ettepanekut parlamendi töö edendamiseks (nendega saab tutvuda IRL kodulehel www.irl.ee). Arvan, et need on heaks algmaterjaliks, et uuendada rahvaesinduse tööd selliselt, et Riigikogu senisest aktiivsemalt ja tõhusamalt valijaskonna ja valitsuse, samuti erinevate huvirühmade vahendajana ning avaliku arvamuse kõige esinduslikuma foorumina töötaks. Me tahame kaitsta parlamentlikku vabariiki ja Riigikogu usaldusväärsust olukorras, kus on selge, et parlamendi täiskogu ja komisjonide töö vajab uuendusi.
Oluliste teemade arutelu
Esmalt tuleks enam tähelepanu pöörata oluliste teemade sisulisele arutelule suures saalis. Siin ei mõtle ma mitte poliitiliste paraadkõnede pidamist, sest see võimalus on ka hetkel olemas, vaid arutelukoosolekuid väljakuulutatud teemal. Sellel etapil ei olegi eesmärgiks vastu võtta uut seadust, vaid valmistada debati ja analüüsi kaudu ette probleemide lahendusi üldisemalt ning reageerida kiiremini ühiskonnas toimuvale. Need koosolekud peaksid olema valijaile jälgitavad samadel alustel kui päevakorrajärgsed istungid. Paljuski nendest aruteludest peaks välja kasvama n-ö probleemimenüü valitsusele. Ehk teisisõnu: ettepanekute esitamine, kuidas peaks valitsus ühe või teise valdkonna probleeme lahendama või seaduseelnõu Riigikogule esitama.
Samas tuleb kodanikuühiskonnale anda suurem võimalus osalemiseks Riigikogu töös. Näiteks tuleks iga olulisema eelnõu esimese lugemise ettevalmistamisel korraldada nn avalikke kuulamisi, mille käigus saavad oma arvamuse välja öelda erinevad asjasse puutuvad huvirühmad.
Suurendada vastutust
Oluline on, et Riigikogu, kes on ju maksumaksja esindaja, jälgiks, et valitsus kulutaks riigi raha otstarbekalt, püstitatud eesmärkide täitmiseks. Seda rolli täidab Riigikogu praegu kehvalt, sest selleks loodud riigieelarve kontrolli erikomisjoni pädevus ja ressursid on piiratud. Nn kontrollikomisjon tuleb muuta alaliseks, anda sellele õigus nõuda valitsuselt konkreetseid samme ja aruannet nende kohta. Komisjon peab keskenduma parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimise kvaliteedile. Kontrollikomisjoni istungid oleksid avatud meediale ja avalikkusele sarnaselt teiste Euroopa riikide praktikale. Samuti peab Riigikogu ministrite infotunni protseduuri muutma nii, et oleks võimalik ka sisuline debatt ning lisaks tuleb luua iganädalane peaministri infotund.
Töökorralduslike uuenduste kõrval ei saa mööda minna vajadusest tõsta Riigikogu liikme vastutust. Sarnaselt mitmete Euroopa parlamentidega peaks kaaluma erikomisjoni moodustamist korruptsioonivastase erikomisjoni ülesannete laiendamise kaudu, kes töötaks välja üldisi soovitusi ja juhendeid heade parlamenditavade ja saadikute käitumise kohta ning vajadusel annaks hinnanguid üksikute saadikute käitumise osas. Kodukorra seaduse muudatuste ja heade tavade eelnõude koostamisse oleks otstarbekas kaasata ühiskonna arvamusliidreid. Riigikogu fraktsioonide ja ekspertide koostöös tuleb ette valmistada Riigikogu liikmete palkade ja kuluhüvitiste reform. Endiselt osalevad mitmed Riigikogu liikmed riigi äriühingute nõukogudes, kuigi selle põhiseadusvastasusele on juhtinud tähelepanu nii õiguskantsler kui ka Riigikohus. Põhiseaduslikkuse tagamiseks tuleb lõpetada Riigikogu liikmete osalemine neis nõukogudes.
Kontroll valitsuse üle vähene
Kogemustega kolleegid meenutavad olude ning töö sisu muutumist aastatega. Kuna riigi taastamisel ning Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamisel oli väga suur koormus uute seaduste loomisel, siis kärbiti Riigikogu muid tööülesandeid ning ka kodukord sätiti selline, et arutelud suures saalis ülemäära pikaks ei saaks minna.
Vastasel juhul poleks suure hulga seaduste vastuvõtmine olnud võimalik. Nii jäid vähemaks üldiste arenguteemade arutelud täiskogu istungitel, enam ei kutsutud suurde saali spetsialiste — see jäi komisjonide ja fraktsioonide koosolekute sisuks.
Vähenenud on Riigikogu liikmete võimalus küsitleda peaministrit, sest infotund kolme ministriga on lihtsalt liiga lühike ning ka üldisemalt on parlamendi kontroll valitsuse üle vähene.
Samal ajal on olnud mõningaid positiivseid muutusi Riigikogu liikme hüvede kärpimise osas. Enam ei määrata parlamendi liikmetele eripensioni, samuti on kaotatud päevarahad väljastpoolt Tallinna pärit saadikutele jne. Selles osas saab liikuda samas suunas edasi, kuid tööülesannete osas on aeg jõuda teemade ja töökorralduseni, mis on tavaks riikides, kus ülikiire seadusloomeprotsess on möödas.
Kaia Iva,
Riigikogu liige, IRL
