See ei eelda teiste inimeste õpetamist, tegemist on elukestva õppe korraldamise vormiga, mis tähendab sedagi, et aktiviseerimistegevus ei pea ainult olema suunatud probleemsetele sihtrühmadele, vaid keskuse arenedes osalevad selles protsessis kõik inimesed.
“Kui praegu räägitakse Tabivere töötoast kui ülikoolist, siis see pole farss, vaid märk, et läheme õiges suunas,? ütles Morozov.
Keskus on suuresti ka tulevikus õppe korraldaja, sest tal on olemas vajalikud ruumid, varustus, korraldajad. Õpetajaid, koolitajaid, nõustajaid tuleb sisse tuua kompetentsetest keskustest ehk koolitusfirmadest, kutseõpeasutustest, ülikoolidest.
Läbi kahe Euroopa Sotsiaalfondi projekti on juba 602 inimest läbinud aktiviseerimisprotsessi, paljud on tööle saanud. Keerulisemate sihtrühmadega tegelemine nõuab aktiviseerimiskeskuselt suuremat pingutust, sealhulgas kõrgelt kvalifitseeritud nõustajaid.
Eelkõige puudutab see Morozovi sõnul põhikoolist välja langenud õpilasi, puudega inimesi, heitunuid, illegaalseid töölisi.
Põhihariduseta noortest on kerge tekkima teine töötute põlvkond ja see sihtrühm on keeruline, sest neil pole kutset, töökogemusi ja sotsiaalseid oskusi.
Väga keeruline on puudega inimeste olukord, sest maapiirkondades ja hõreasustusega aladel on neil üsna raske tööd leida. “Meil puudub transport ja infrastruktuur, et puudega inimesed saaksid igale poole avalikesse keskustesse tulla,? tõdes Morozov. Üsna palju on viimasel ajal räägitud ka kodus töötamise võimalustest.
Illegaalsed töölised on vallavanema hinnangul need, kes käivad küll tööl, kuid n-ö mustalt, ja neil puuduvad sotsiaalsed tagatised. See tekitab inimeses ebastabiilsuse, mille tulemusena võib temast saada alkoholi liigtarvitaja.
Mida peaks tegema, et inimene leiaks kodu lähedal tööd? Maapiirkondades on sageli ühiskondlik transport olematu, ja kui midagi liigubki, siis on see nii kallis, et töölkäimiseks kulub pool palgast.
Uusi teenuseid välja töötades peab lähtuma kohapealsetest oludest, näiteks oleks Saare vallas tema sõnul vaja pesupesemisteenust, ka õmblusteenust. “Väikese lisatasu eest saaks aktiviseerimiskeskuses õmblusmasinat kasutada,? on tema seisukoht. Veel võiks remontida mitmesuguseid seadmeid ja kodumasinaid, mis näiteks Iirimaal osutus väga menukaks teenuseks. Niiviisi tagatakse ka masinate taaskasutus ja tarbimine ning keskkonna reostamine väheneks.
Samuti saaks pakkuda kõikvõimalikke avalikke teenuseid inimeste elukoha vahetus läheduses, vallakeskuse lähedal. Kõne alla tuleksid ka sotsiaalhooldusteenused, näiteks päevahooldus jms.
HELVE LAASIK
