Elistvere loomapargist on saanud Lõuna-Eesti loomaaed

Läks koguni nii hoogu, et pidas isegi paljukirutud nn riigikoguliikmete katuseraha oma panuseks Elistvere loomapargi arengusse. Kui teed, julge ka tunnistada ? on tõsiasi, et keskkonnaministeerium kui riigi esindaja ei ole 2008. aasta eelarves planeerinud Elistvere loomapargile ühtegi senti! See 300 000 krooni jõuab eelarve kaudu sinna põhjusel, et opositsioonis olevad rahvaliitlastest Jõgevamaa saadikud Villu Reiljan ja Mai Treial muretsevad loomapargi pärast.

Eesti ainulaadne loodus on rikkus, millega peame ümber käima tasa ja targu, hea peremehe kombel. Ja kui inimesed on looduse hoidmiseks midagi korda saatnud, on nad sellega teinud head kogu riigile, meile kõigile, ning see väärib riigi tunnustust. Teadagi ei püsi ükski asi ainult tunnustuse najal. Sellepärast teeb murelikuks, et alates järgmisest aastast on riik Elistvere loomapargi oma eelarvest välja arvanud.

Maakonna turismimagnet

Elistvere loomapargist on kümne aastaga saanud tõepoolest ka turismimagnet, mis teeb au kogu Lõuna-Eestile. Kuid selle loomapargi tähendus ulatub Elistvere külast, Tabivere vallast või Jõgeva maakonnast palju kaugemale.

Kunagise mõisapargi tähisena ja loodusõppekeskusena on Elistvere loomapark vajalik kogu Eestile, nii praegu kui ka tulevikus. Tulevikus võib tema väärtus vaid kasvada, sest omanäoline loomapark annab harukordsed võimalused loodushariduse andmiseks, mille edendamisest peaks riigile  vaid tulu tõusma. See on ju küll konkreetne ja oluline ülesanne.

Loomapargi arendajad on selle loonud ikka meie kõigi jaoks, mõeldes praegusest ajahetkest palju kaugemale.

Elistvere-sarnaseid sisemagneteid õnnestub rajada harva ? kümne aasta jooksul on see jäänud ainukeseks omalaadseks. Ainuüksi 2007. aastal on kirja pandud 70 000 külastust! Mõistus tõrgub uskumast, et meile kõigile nii olulise rajatise edasine rahastamine on siiani selgusetu. Miks küll?! Kas karu, ilvese, piisoni, kitsede ja teiste asukate elu ja saatus on otsustatud panna kaalule vaid sel põhjusel, et loomapargi koduks oleva valla omavalitsusjuht on rahvaliitlane?

Erakonnameelsus tagaplaanile

Olgu siinkohal öeldud, et neljajalgsete meelsust ja maailmavaadet pole sealmail küll keegi püüdnud mingis suunas mõjutada. Ja usutavasti ei muuda nende poliitilisi vaateid isegi see, kui nad ühel heal päeval toidupoolisest ilma jäetakse.

Minister peaks mõistma, et meile kõigile oluliste väärtuste hoidmise ja säilitamise nimel peab erakonnameelsus tagaplaanile jääma. Pole kahtlust, et Elistvere loomapargi looduskeskkonna ja koosluse hoidmine on kogu Eestile oluline. Seega peab ta jääma ning järelikult vajab ka raha.     

Seni on loomaparki arendanud  MTÜ Eesti Metsaselts. Toetanud on nii Tabivere vallavalitsus kui ka riik, raha on tulnud nii projektitaotluste kaudu mitmetest fondidest kui ka  annetajatelt. Mingi osa loomade ülalpidamiskuludest on katnud piletitulu.

Pargi korrastamist, loodusradade ja aedikute ehitamist  jms on projektipõhiselt toetanud KIK. Riik on aastail 2005, 2006 ja 2007 andnud igal aastal  investeeringuteks  1 mln ja tegevustoetuseks 0,5 mln krooni. Viimasel kahel aastal on loomapargi ülalpidamiskulud nõudnud umbes 1,5 miljonit krooni. Investeeringurahaga on ehitatud abihoone-söödahoidla ja  piisoniaed ning tehtud muud vajalikku.

Minister peaks saarlasena teadma, et Saaremaa mehed niisama lihtsalt alla ei anna. Seepärast ütlen ka mina vähimagi kõhkluseta, et Elistvere loomapargi hääbumist ma pealt vaadata ei kavatse, loomapargi elushoidmine on ka Tabivere vallale auküsimus. Ja me teeme seda igal juhul, ehkki selle nimel peame paratamatult millestki loobuma, ajama kitsamalt läbi näiteks sotsiaal- või haridusvaldkonnas. Kui see ongi reformierakondlaste eesmärk, on nad selle saavutanud.

KAJAR LEMBER,
Tabivere vallavolikogu esimees, Rahvaliit

Loe ka
Monika Kopti intervjuud keskkonnaminister Jaanus Tamkiviga ?Elistvere loomapark jätkab tuleval aastal tegevust?, Vooremaa, 29.12.2007.

blog comments powered by Disqus