Koolilõpetajate elu teevad lihtsamaks õppeasutusi tutvustavad messid, millest suurim, Teeviit, toimus Tallinna Näituste Messikeskuses juba detsembrikuus. Tulekul on veel Intellektika 2008, mis toimub Tartu Näituste messikeskuses 15. ja 16. veebruaril. Lisaks üldhariduskoolide ja kõrgkoolide tutvustamisele antakse seal teavet ka mitmesuguste huvialaringide ja noorteorganisatsioonide tööst. Samas reklaamivad ja tutvustavad seal ennast ka paljud õppeasutused.
Põhikoolilõpetajatel tuleb välja valida endale meeldiv õppeasutus ning vastavalt sellele hakata valmistuma nii lõpueksamiteks kui ka sisseastumiskatseteks. Jõgeva Gümnaasiumi kümnendatesse klassidesse toimub sisseastumine enne lõpueksameid, eeldatavasti maikuu alguses. Jõgeva Ühisgümnaasium on tavaliselt oma sisseastumiskatsed korraldanud kevadvaheajal või selle järel. Täpseid aegu Jõgeva gümnaasiumid veel avaldanud pole.
Kohalik või eliitkool?
Populaarsed eliitkoolid korraldavad lisaks Intellektikal osalemisele ka lahtiste uste päevi. Üheks selliseks õppeasutuseks on Tartus asuv Hugo Treffneri Gümnaasium, kuhu igal aastal on gümnaasiumikohtadele meeletu konkurss. Tänavu toimuvad Treffneri Gümnaasiumis lahtiste uste päevad paralleelselt Intellektikaga, seega 15. ja 16. veebruaril. Sisseastumiskatsed leiavad aset 17. ja 18. märtsil.
Nõo Reaalgümnaasium, mis on tuntud oma heade õpitulemuste poolest ning on üks vähestest Eesti koolidest, kus gümnasistil on võimalik elada ühiselamus, on igal aastal oma katsed korraldanud aprillis. Seega saab tubli Jõgeva maakonna õpilane, kes kaalub edasiõppimisvõimalust eliitkooli ja kohaliku gümnaasiumi vahel, teha sisseastumiskatseid nii Jõgeval kui ka mujal, ilma et katsete sooritamise kuupäevad kattuksid.
Kutsekoolid korraldavad vastuvõtu üldiselt suve lõpus, kõige sagedamini augustis. Samas tutvustavad kutsekoolid ennast tihti ka messidel ja korraldavad lahtiste uste päevi. Tartu Kutsehariduskeskuse avatud uste päev on traditsiooniliselt mais, kus nii põhikoolide kui ka gümnaasiumide lõpetajad saavad tutvuda rakendushariduse omandamise võimalustega.
Valikute talumatu kergus
Gümnaasiumilõpetajatel on samuti meeletult palju valikuid, mida oma haridusteega ette võtta. Osa noori koolilõpetajaid leiavad, et lihtsam on asuda tööle, enamik otsustab siiski kooliteed jätkata. Selleks on kaks põhisuunda ? kõrgkool ja kutsekool. Mida aeg edasi, seda populaarsemaks muutub noorte seas kõrgharidus, kuigi viimase aasta jooksul on meedias hakatud kutseharidust propageerima, põhjuseks oskustööliste vähenemine riigis. Pärast Euroopa Liiduga liitumist on suur hulk kvalifitseeritud tööjõudu liikunud parema sissetuleku lootuses Lääne-Euroopasse, jättes kodumaa spetsialistidepuudusse. Seega propageeritaksegi kutsehariduse tähtsust, viidates akadeemilise hariduse osatähtsuse vähenemisele.
Paljude noorte eemärk on siiski saada kõrgharidus ja hästitasustatud töökoht. Praegu lehtedes ilmuvate töökuulutuste põhjal võib väita, et kõrgharidust ei nõuta kahekümnest kuulutusest viies. Seega kipub tulutoova karjääri aluseks ikkagi olema kõrgharidus. Lõppkokkuvõttes on gümnaasiumijärgne haridustee siiski noore inimese enda otsustada.
EILI KOITLA
