Läinud aastal tabas Euroopat kaks toiduskandaali: melamiin Hiina piimasaadustes ja dioksiinid Iiri sealihas. Ohust saime teada vaid tänu välismaalt tulnud signaalidele.
</p>
Kui melamiiniprobleem on suhteliselt uus, siis dioksiinidega seonduv on ka varem korduvalt esile kerkinud. Dioksiinide sisaldust meie toiduainetes ka teatud määral seiratakse, kuid piisavaks seda seiret on kasvõi viimatise Iiri sealiha juhtumi taustal võimatu pidada. Analüüsid on kallid, neid tellitakse välismaalt.
Rohelised on korduvalt juhtinud valitsuse tähelepanu toidu võimaliku saastatusega seotud riskidele, kuid sellele pole seni piisavalt reageeritud. Värske Riigikontrolli audit kinnitab meie muret.
Riigikontrolli hinnangul näitavad Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) kokkuvõtted olukorda tegelikust paremana. Neis kajastatakse toiduohutuse testimisega otseselt mitte seotud proove, proovide hindamisel ei arvestata eestlaste toitumisharjumusi ja laborite võimekus kahjulike ainete tuvastamisel on madal.
Toiduohutuse järelevalve tulemused ei kajasta ohte adekvaatselt. VTA-l puudub ülevaade eestlaste toitumisharjumustest, mistõttu ei saa saastatuse tuvastamisel toiduga seotud riske põhjendatult hinnata ega suudeta adekvaatselt otsustada, kas toiduaine tuleks müügilt kõrvaldada. Viimase kahe aasta jooksul pole VTA kordagi eemaldanud müügilt pestitsiididega saastunud toitu. Seda põhjendatakse muuhulgas sellega, et ilma kordusanalüüsita pole nii karm otsus põhjendatud. Samas juhtub, et saastunud partii jõutakse enne kordusproove realiseerida.
Audit näitas, et toit võib arvatust enam olla pestitsiididega saastunud. See on muu hulgas seotud asjaoluga, et lisaks VTA poolt toiduohutuse hindamiseks tehtud analüüsidele arvestatakse ka Taimetoodanguinspektsiooni (TTI) poolt muude toimingute käigus tehtud proove. Viimastes on suur mahetoodete osakaal – 20 protsenti. EL soovitus näeb ette, et proovide arv peegeldaks mahepõllumajandustoodete turuosa liikmesriigis. Arvestades mahetoodete väikest turuosa Eestis pidanuks maheproove olema tunduvalt vähem. Mahetoodetes on analüüsitulemused oodatult paremad, kuna nende tootmisel ei kasutata pestitsiide. Sel põhjusel tekib meie toidust ilustatud pilt: kui VTA proovidest on ülenormatiivselt saastunud 7 protsenti, siis TTI proovidest alla protsendi, mõlema asutust andmeid koos esitades saadigi objektiivsest hinnangust märksa väiksem arv – 3 protsenti.
Eeltoodud mure on seda tõsisem, et taimekaitsevahendite turustamine Eestis on järjest kasvanud. Seega on ilmne, et mahetootjate turuosast kordades suuremas ulatuses kontrollimine on õigustamatu: kontrollida tuleks eelkõige seal, kus on tegelikud ohud.
Auditi käigus tehtud pisteline kontroll lubab pidada olukorda halvemaks isegi võrreldes VTA andmetega. Proovides leiti saastet rohkem kui riiklikus seires. Kontrollproovide analüüsides sisaldasid kõik aiasaadused pestitsiidijääke – 6 proovis leiti kokku 20 pestitsiidijääki. Kahes proovis leiti jääke üle lubatud piirnormi. Maasikates oli pestitsiidijäägi benomüüli tulemus veidi kõrgem kui lubatav piirnorm; viinamarjades ületas aga dikloraani tase piirnormi viiekordselt. Loomulikult ei saa nii väikese valimi põhjal teha kaugeleulatuvaid järeldusi, kuid tähelepanelikuks peaksid meid need andmed tegema küll.
Audit kinnitab ka roheliste muret seoses meie riigi võimega analüüsida piisavalt toidu keemilist koostist. Eestis saab tuvastada vaid 20 protsenti ELs registreeritud ligi 1100 pestitsiidi jääkidest. Näiteks ei määrata Eestis glüfosaate, mis moodustavad meil kasutatud herbitsiididest pea poole. 2005. a otsiti Eestis 195 aine jääke Saksamaal – 630.
Seiretulemused ei jõua arusaadaval kujul tarbijani. Riik ei avalikusta pidevalt tulemusi ega tõsta süsteemselt tarbijate teadlikkust.
Tarbija ohutuse huvides on vajalik senisest tõsisem toiduohutuse seire. Mille arvelt? Vastus on lihtne: vähendada mõttetut halduskoormust. Selmet kimbutada turul hapukurke müüvaid pensionäre, peaksid põllumajandusametkonnad tihendama kontrolle seal, kus on tegelikud ohud.
ALEKSEI LOTMAN, Riigikogu liige, Erakond Eestimaa Rohelised
