Emakakaelavähi puhul on tegemist haigusega, mida põhjustavad sugulisel teel edasi antavad viirused ja mis kimbutab just tütarlapsi ja noori naisi.
2006. aasta septembri lõpus andis Euroopa Komisjon loa inimese papilloomiviiruse esimese vaktsiini kasutamiseks 9-15-aastastel lastel ja 16-26-aastastel naistel. Eesti turule jõudis see vaktsiin gardasil (silgardi) nime all 2006. aasta novembris.
Tervislik Jõgeva
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõshevi kinnitusel võimaldab Jõgeva linn esimesena Eestis kõikidele 6. klassi tütarlastele vaktsineerimise HPV viiruse poolt põhjustatud emakakaelavähi vastu. Vaktsiin kompenseeritakse linna elanikeregistris olevatele tütarlastele, kelle vanemad selleks soovi avaldavad.
16 riiki maailmas on selle vaktsiini juba kompenseeritavate vaktsiinide nimekirja lülitanud. Need riigid on USA, Austraalia, Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Luksemburg, Norra, Rootsi, Hispaania, Shveits, Suurbritannia ja Portugal.
Jõgeva linnapea avaldas lootust, et sellesse nimekirja lisandub ükskord ka Eesti. Esialgu on aga otsus hakata tütarlapsi aastakäikude kaupa vaktsineerima tehtud vaid Jõgeval.
“See otsus võeti arutlusele Jõgeva arstide ettepanekul ning selle kiitis heaks linna sotsiaalkomisjon,? ütles Svjatõshev.
“Jõgeva kuulub tervislike linnade hulka. Veevärgi ja kanalisatsiooni ehitus on ju samuti linnavalitsuse töö ja ülesanne, see aga ju juba vana tõde, et vaktsineerimine asub seejärel kohe teisel kohal, et tagada elanike tervis,? muigab vaktsineerimise idee üks algatajatest, Jõgeva haigla juhataja Peep Põdder.
Naistearst selgitab
“Inimese papilloomiviirus ehk HPV on viirus, mis elab meis kõigis. Erinevaid viirusetüüpe teatakse olevat üle 100. Nahal esinevad papilloomid, konnasilmad ja soolatüükad on põhjustatud papilloomiviirusest,? selgitas Tartu Ülikooli Naistekliiniku günekoloog Lee Padrik, kes oma loengutega meelsasti tutvustab seda teemat ka tütarlastele endile ja nende vanematele.
Vaktsiinikuur koosneb kolmest doosist. Esimese ja teise süsti vahel on kaks, teise ja kolmanda vahel neli kuud. Vaktsineerida on vajalik enne suguelu alustamist ja vaktsineerida saab samamoodi ka noormehi, et nad viirust edasi ei kannaks.
Emakakaelavähk on noorte (15- kuni 44-aastaste) naiste seas surma põhjustavate pahaloomuliste kasvajate hulgas Eestis ja Euroopas teisel kohal. Euroopas diagnoositakse aastas emakaelavähk ligikaudu 33 500 naisel ja 15 000 korral lõpeb see surmaga (40 iga päev, ligi 2 iga tund). Sadadel tuhandetel naistel diagnoositakse emakakaela-, häbeme- ja
tupevähi vähieelseid seisundeid. Eestis diagnoositakse emakakaelavähki aastas ligikaudu 160 naisel.
Kuuendas klassis on õige aeg
Jõgeva linn valis tasuta vaktsineerimiseks välja just 6. klassi tüdrukud, lähtudes maailmapraktikast ja naistearstide soovitustest.
Vaktsiin läheb linnavalitsusele maksma 4830 krooni ühe tütarlapse kohta ja kokku õpib täna Jõgeva linna koolide 6. klassides 40 tütarlast, kes on kantud Jõgeva elanike registrisse.
“Kui meil on olemas vaktsiin emakakaelavähi vastu, ei tohi tekkida olukorda, kus see jääb kellelgi tegemata tema kehva majandusliku olukorra tõttu,” kinnitas Viktor Svjatõshev.
Peep Põdderi kinnitusel hakati Jõgeval vaktsineerimise rahastamise võimalusi uurima juba möödunud kevadel.
“Ühtegi vaktsineerimist ei tehta ilma lapsevanema kirjaliku nõusolekuta. Praegu oleme töö korraldanud nii, et 6. klassi tüdrukute vanemad saavad täita avalduse, haigla ostab vaktsiini ära ja linnavalitsus kompenseerib selle,? selgitas Põdder. “Meil on kindlad tingimused, kuidas läheme sellega aasta-aastalt ka edasi. 12. eluaastal on õige aeg vaktsineerida.” Et lähtuda tuleb olemasolevatest rahalistest võimalustest, peavad 7. ja vanemate klasside tütarlaste vanemad oma laste vaktsiini eest soovi korral ise maksma. Igaüks saab pöörduda oma perearsti poole, kes selgitab teemat ja kirjutab välja vaktsiini retsepti.
?See vaktsiin on suhteliselt hästi talutav, viirust ennast ta ei sisaldagi,? kinnitab Peep Põdder. Haiglajuhi sõnul on see aga esimene tõsine vähivastane vaktsineerimine maailmas üldse ning seega väga suur edusamm meditsiinis.
JAANIKA KRESSA
