Jõgeva linna kunstikogu kõik 27 tööd koos nende autorite fotode ning elu ja loomingu ülevaadetega on nüüdseks raamatusse pandud ja taolisel kujul on meil kõigil võimalik kunstikogust osa saada.
Tänuväärse tööga said hakkama kolm meie kolleegi. Tekstide autor on Riina Mägi, fotod Anatoli Makarevitšilt ja raamatu kujundus Agne Sillalt.
Jõgeva linna kunstikogu on kuuks ajaks rahvale näitamiseks taas Betti Alveri muuseumi kokku toodud. Nendega saavad huvilised vabalt tutvuda ka muul ajal, kuid siis on taiesed kõik laiali mööda Jõgeva linna erinevaid asutusi ehk linnavalitsuses, linnaraamatukogus, Betti Alveri muuseumis, Jõgeva Gümnaasiumis.
Idee sündis 2007
„Raamatust saab huviline ka teavet kunstikogusse kuuluvate taieste autorite kohta ja selle kohta, kuidas taiesed sündinud on. Targad teoreetikud rõhutavad küll, et kunst peaks ise enese eest kõnelema, aga tavavaataja tahab oma “rumalas uudishimus” ikka midagi teada ka autorist ning sellest, mida ta taiest luues mõtles. Peale kõige muu aitab raamat ehk linna kunstikogu olemasolu teadvustada ja kogu väärtustada nendegi linlaste silmis, kes selle olemasolust senini teadlikud polnud. Usun, et nii mõnigi linnakodanik, kes raamatukogus või linnavalitsuses käies üht või teist taiest korduvalt silmanud, saab alles raamatust teada, et tegemist on osakesega linna kunstikogust.
Muidugi on raamat päris hea kingitus kunstihuvilistele ja linna külalistele. Sissejuhatav tekst on seal olemas ka inglise keeles ning taieste pealkirjadki on ära tõlgitud,” ütles raamatu koostaja Riina Mägi.
Jõgeva linna kunstikogu eksponeeriti ka viis aastat tagasi kultuurikeskuses, kui linn sai 65 aastaseks.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõšev ütles, et kunstikogu on eelkõige suunatud tulevastele põlvedele. „Maailm meie ümber on kirev ja mitmepalgeline ning vajab jäädvustamist, et järeltulevad põlved saaksid kunstnike loodust osa. Meie ühist lugu võib jäädvustada erinevalt, selleks on tuhandeid erinevaid võimalusi. Kunstikoguga on meie ees lugu, mida 1995. aastal alustasid Jaan Järv, Kalle Pint, Terje Lillo ja Anne Kütt,” märkis linnapea.
Jõgeva linn eraldas algul kunstikogu soetamiseks igal aastal 10 000 krooni, aastal 2002 suurendati seda summat 20 000 kroonini.
Jõgeva linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti Maie Puusepa sõnul polnud linnal kunstikogust ega kunstnikest fotosidki, olid küll kunstikogu taieste nimekiri ja teosed. Raamatu koostamise idee tekkis 2007. aasta kevadel, kui allkirjastati kunstiostu lepingut Elita Järvelaga. Et Riina tekstid kirjutab ja Anatoli fotod teeb, oli nii loogiline ja loomulik.
„Raamatu jaoks polnud töö kõrvalt lihtne aega leida ja kui tähtajad peale ei suru, jääb alati mulje, et aega on,” rääkis tekstide autor. Maie Puusepp lisas, et kindlat tähtaega tõepoolest polnud, oluline oli töö valmissaamine.
„Aga Maie on väga hea korrapidaja ja tuletas seda ikka ja jälle meelde. Mul ei jäänud ka muud üle kui asja edasi vedada,” tunnistas Riina Mägi.
Näitus avatud 14. märtsini
Tema hinnangul olid kontaktid kunstnikega väga meeldivad ja andsid palju uut teavet. „Minu arust lisab kunstikogu olemasolu meie noorevõitu ja mitte just väga lopsaka kultuurilooga linnale soliidsust ka meie lähemate ja kaugemate koostööpartnerite silmis.
Ja kunstikogu väärtus ei kahane aastatega, vaid kasvab. Praeguse majanduskriisi ajal on päris lohutav teadmine, et millegi väärtus ka kasvab,” lisas Riina Mägi.
Maie Puusepa sõnul tulid reedel raamatu esitlusele need kunstnikud, kel vähegi võimalik oli. Ilmar Kruusamäe näiteks jõudis Jõgevale Palermost, kus ta neljapäeva lõuna ajal sõitis Milanosse ning sealt juba õhtks Riiga. „Kõige suurem tegu oli Riiast Tartusse jõudmisega,” tunnistas kunstnik.
Kruusamäel valmis raamat oma töödest eelmise aasta lõpus. Kunstiraamatuid ilmub Eestis paraku nii vähe, et ka ühe lisandumine on ülioluline.
Kui ülejäänud kunstikogu jääb Betti Alveri majja huvilistele vaatamiseks 14. märtsini, siis üks pilt, nimelt Ilmar Kruusamäe Alo Mattiiseni portree peab märtsi alguseks ehk Alo päevadeks Jõgeva Gümnaasiumi aulas omal kohal tagasi olema.
Raamatu väljaandmist toetasid Jõgeva Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, SA Betti Alveri Fond, Inseneribüroo Kalle Pint ja rida eraisikuid.
Kunstikogu on loodud kunsti aastaostude kaudu. Aastaostude eesmärgiks on Jõgeva linna kunstielu elavdamine, kujutava kunsti kogu loomine ja kunstiinimeste toetamine. Kunstikogusse on taieseid ostetud kunstnikelt, kes on elanud, töötanud ja õppinud Jõgeval või Jõgevamaal.
Linnale kunstikogu soetamine on Eesti mastaapides kas päris või täitsa originaalne tegu: Tallinn alustas küll Ivi Eenmaa linnapeaks oleku ajal sama asjaga, aga kuuldavasti on see neil nüüdseks soiku jäänud. Veel on kunstikogu Pärnul ja ka Tartu linn on ostudega kunstnikke toetanud.
Jõgeva linna kunsti aastaostud 1995 – 2007
1995
*Rein Ereb, Vastu õhtut, akvarell
*Andres Lindok, Südasuvi, õli
*Eike Salu, Talvine, akvarell
*Meedi Ümar, Keraamilised vaasid (2tk)
*Meedi Ümar, Nostalgia dekoratiivsed vormid
*Meedi Ümar, Vooremaa keraamilised kannud koos alusega (2tk)
—1996
*Pilvi Blankin-Salmin, Bettile, gobeläänvaip
*Kaire Nurk, Kuuseltskond, õli —
1997
*Rein Ereb, Ruberoidi naeratus, akrüül
*Rein Ereb, 19:2, akrüül
*Gennadi Lapin, Leedu suvi, akvarell —
1998-1999
*Eeva Ant, Lumerohke talv, õli
*Eike Salu, Õhtu, akvarell
*Meedi Ümar, Sonett, keraamiline laud —
2000
*Rein Ereb, Vooremaal on pikad päevad, pastell
*Rein Ereb, Pedja, pastell
*Eike Salu, Sügisene, akvarell
*Tiit Vanakõrts, Paastumaarjapäeval Saduküla all, õli —
2001
*Ilmar Kruusamäe, Ajaga silmitsi. Alo Mattiiseni portree, õli —
2002
*Siim-Tanel Annus, Vooremaa-Laiusel, akrüül
Agne Sild, Valu, tushijoonistuste sarja 1. ja 2. osa —
2003
*Agne Sild, Vaimupimedus, tushijoonistuste sarja 3. ja 4. osa
*Ene Luik-Mudist, Omaette ja kahekesi, õli
*Ene Luik-Mudist, Pojeng! Pojeng! Õli —
2004-2006
*Ilmar Kruusamäe, Betti 1930. Betti Alveri portree, õli —
2007
*Elita Järvela, Õhulossid, akvarell
*Elita Järvela, Tasakaal, akvarell
*Robert Suvi, Mõisahoone Jõgeva alevikus, õli
Allikas: Jõgeva linna kunstikogu
iii
HELVE LAASIK
