Linnavalitsus ootab kolmapäeval huvilisi Jõgeva linna ja valla aastateks 2008 ? 2012 koostatud ühise hariduse arengukava avalikule arutelule.
“Hariduse arengukava on koostatud lähtuvalt vajadusest tagada olukorras, kus oluliselt on vähenenud ja väheneb jätkuvalt õpilaste arv linna ja valla üldhariduskoolides, tasemel ja konkurentsivõimeline haridus,? ütles Jõgeva abilinnapea Kalmer Lain.
Tema sõnul on arengukava koostamise soovitud tulemuseks, et ka tulevikus oleks tagatud tugev haridus, õpetajate konkurentsivõimelised palgad, lastele hea õppekeskkond, traditsioonide säilimine ja huvihariduse mitmekesisus.
Õpilaste arv väheneb
Üldhariduse osas on arengukavas välja toodud mitmed koolivõrgu ümberkujundamise variandid. “Linnavalitsus toetab kahe üldhariduskooli liitmist üheks, et olemasolevaid ressursse ? palgad, õpetajate koormused, valikained, klassiruumid ? efektiivsemalt kasutada,? märkis Lain.
Samas annab linn endale aru, et just üldhariduse ümberkujundamine tekitab kõige rohkem vastakaid arvamusi.
Reaalsus on, et 2003.-2004. aastaga võrreldes hakkab peagi koolis käima 500-600 õpilast vähem. “Ühel hetkel on meil Jõgeva linnas nii palju õpilasi, kui oli Jõgeva Gümnaasiumis 2003. aastal kokku.”
Ühtegi maja kinni ei panda
Jõgeval ei pea ühegi koolimaja ust lukku panema. Koolitöö jätkub nii gümnaasiumi kui ühisgümnaasiumi majades, praegu juba neljas hoones.
Koolihoone Aia tänav 34, kus praegu tegutseb Jõgeva Täiskasvanute Keskkool, vajab kordategemist. Arengukava järgi peaks sellesse majja tulema huvikeskus, mis koondaks ühte hoonesse kunsti- ja muusikakooli ning kultuurikeskuse huvikooli ja kino. Samuti saaks seal hakata tegutsema vabahariduskeskus, pakkudes täiskasvanutele täiendõppevõimalusi.
Täiskasvanute kool saaks asuda uutesse ruumidesse Piiri 1C hoones 2011. aastaks.
Jõgeval on avaldatud ka arvamust, et tuleks ehitada üldse uus suur moodne koolimaja. “Meil pole kahjuks nii palju raha,? tunnistas abilinnapea.
Jõgeval on üldhariduse ümberkujundamise vajadusest räägitud juba paar aastat. Koolivõrgu ümberkujundamise vajadusest on uue aasta algul rääkinud ka haridusminister Tõnis Lukas. Ministri hinnangul tuleks gümnaasiumiosa põhikoolist eraldada. Kuid Jõgeval 100 õpilast eraldi hoones õpetada pole mõtet.
“Kui minister räägib, siis kõik ütlevad, et ajab asjalikku juttu. Kui meie sellest räägime, siis oleme pahad. Muidugi võib ka oodata seni, kuni õpilaste arv on juba dramaatiliselt vähenenud. Siis võib jälle osatada, et miks varem midagi ette ei võetud ja lasti asjadel nii kaugele minna,? tõdes Lain.
Võib jääda praegune variant
Alushariduses on põhieesmärk tagada kõikidele lastele lasteaiakohad. Samuti on suurenenud vajadus erivajadustega laste rühmade järele. Eesmärgiks on, et kõikidel lastel oleks lastesõbralik kasvukeskkond nii vaimses kui ka füüsilises mõttes.
Tänu valmivale lasteaedade renoveerimisprojektile ja tulevastele investeeringutele saab see ka kindlasti lähemas tulevikus teoks.
Nii suurt laste arvu kasvu, et taas tuleks avada teine kool, ei julge linnaisad praegu prognoosida.
Avaliku arutelu käigus loodab linnavalitsus saada arengukavasse hulga parandusettepanekuid, seejärel esitatakse kava volikogule lõplikuks kinnitamiseks. Seni on tehtud arengukavasse vaid kaks parandusettepanekut. Kui volikogu arengukava heaks ei kiida, jätkatakse praeguse variandiga, kuid linnavolikogu on sunnitud reguleerima õpilaste arvu klassides. Jõgeva linnas elab umbes 6000 elanikku, nii väikeses linnas kaht gümnaasiumi pidada pole linnavalitsuse hinnangul just kõige mõistlikum variant.
Kõik sõltub linnavalitsuse tahtest
Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktor Jüri Toit ütles, et edasised arengud sõltuvad linnavalitsuse tahtest.
“Kui linnavalitsus tahab koolid liita, siis seda ka tehakse. Kui linnavalitsus võtab järelemõtlemiseks aja maha, siis ühinemist praegu veel ei tule,? kinnitas ta.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktori sõnul pooldab nende koolipere praeguse variandiga jätkamist. “Jõgeva Ühisgümnaasium ei karda ühendamist ja juhul, kui see teoks saab, meie vastu töötama ei hakka,? lubas Toit.
Alles saime normaalsetesse oludesse
Jõgeva Gümnaasiumi direktori Taisto Liivandi sõnul on nende kool olnud viimased 15 aastat totaalselt ülerahvastatud. “Alles saime normaalsetesse oludesse, ja kui nüüd jälle uus mammutkool tuleb, siis pole see meie jaoks küll lahendus,? tunnistas Liivandi.
Tema sõnul teeb Jõgeva Gümnaasium hariduse arengukavasse omajagu muudatusettepanekuid. “Kava tuleks viia ka uue rahastamismudeliga kooskõlla,? nentis koolijuht.
Liivandi hinnangul pole kahe kooli liitmine praegu hea lahendus. “Võimalusel jätkaksime praegu vanaviisi,? tõdes ta.
HELVE LAASIK
