Ülehomme on taas jõululaupäev. Tänavad ja majad on jõuluehteis, poed on täis ringi sebivaid inimesi, kõigil tundub olevat kogu aeg kiire. Aga kui saabub kauaoodatud jõuluõhtu, valitseb igal pool rahu. Inimestel on suus head jõulusoovid, tehakse kingitusi ja aidatakse abivajajaid. Usun, et imeline jõulutunne jõuab iga inimese südamesse.
Aasta lõppedes tehakse kokkuvõtteid. Koostatakse aruandeid ja ülevaateid, asutused tõmbavad raamatupidamisarvestustele jämeda joone alla. Ka enamik inimesi vaatab aastale tagasi ja meenutab, mida on jõutud hästi teha, mis üldse alates eelmistest jõuludest muutunud on ning mida saab järgmisel aastal paremini teha.
Jõgevamaa peale mõeldes leian end jälle dilemma ees – kas täita see praegune lühike lehelugu aasta jooksul saavutatu meenutamise ja nimetamisega või lihtsalt öelda teile, head jõgevamaalased: te olete olnud oma otsustustes väga ettenägelikud ja arukad, töös väga kohusetundlikud ja tublid ning kodus väga hea südamega ja soojad inimesed.
Küsite, kust ma seda tean? Aga ma olen kohtunud ja vestelnud paljudega teist, peaaegu igast eluvaldkonnast ja maakonna igast kandist. Tänan teid kõiki nende meeldivate kohtumiste eest, mille käigus mõtteid vahetades ja probleemide üle aru pidades oleme välja jõudnud mõistlike ja huvitavate lahendusteni.
Raamatud tublidest inimestest
Leheruum ei ole piisav selleks, et siinkohal nimetada kõike olulist, mis tervel Jõgevamaal 2007. aastal sündinud ja muutunud on. See eesmärk on peagi ilmuval Jõgevamaa Aastaraamatul 2007, kuigi, pean tunnistama, ka raamatu maht ei võimalda ilmselt kogu tulevaste põlvede jaoks ajaloo mõttes olulist materjali piisaval määral esitleda.
Meie ühist ajaloolist mälu aitavad olulisel määral parandada aga Jõgevamaa tublimatest inimestest kirjutatud ning edaspidigi trükivalgust nägevad raamatud. Viimase kahe aasta jooksul olen välja andnud neli mahukat kogumikku, mis räägivad meist endist, inimestest Kalevipoja tegude maalt. Kinnitan, et me ei unusta kunagi neid inimesi, kes on oma (elu)töö teinud ja hinge andnud maakonna arengu heaks, selleks, et meil kõigil siin hea elada oleks.
Lõppeval aastal on Jõgevamaal palju muutunud, suur osa protsesse veel kestab ja nende tulemusi saame näha aastate pärast.
Jõgeva-Põltsamaa gaasitrassi ehitus käib ning järgmiseks jaanipäevaks peaks maagaas jõudma Lustiverre ja Põltsamaale. See on maakonna viimaste aastate üks suuremaid investeerimisobjekte, kuhu riik, omavalitsused ja ettevõtjad panustavad kokku ligi poolsada miljonit krooni. Kui mõtlen aastatagusele ajale, mil gaasitrassi ehitus polnud veel finantsvahenditega kaetud, tuleb praegugi külm higi laubale.
Erinevad valdkonnad omavahel seotud
Samavõrd oluliste investeeringutena jäävad 2007. aastat meenutama Tartu-Tabivere renoveeritud maanteelõik ning Puurmani uus liiklussõlm. Kestavad läbirääkimised investoritega, kes on avaldanud soovi osaleda Kesk-Peipsi sadamate ehitamisel, arendamisel ja kasutamisel. Mustvee linn ja Kasepää vald on suurteks arendusprojektideks valmis. Sadamate väljaehitamine ja kasutamine Euroopa suuruselt neljandal järvel, Peipsil, Euroopa Liidu idapiiril on atraktiivne väljakutse ning annab esimeste investoritele juba lähitulevikus konkurentsieelise. Ja kui veel Peipsi järv avada Läänemerele, kui jahid saaksid Läänemerelt tulla otse Peipsile ja vastupidi?
Niisamuti käib eeltöö Jõgeva külje all Painküla tööstuspargi rajamiseks ja selle juurde viiva raudteeharu väljaehitamiseks. Otsime suurfirmade vahel kompromisse, et kõik huvilised sellest algusjärgus olevast arendusprojektist võimalikult palju kasu saaksid. Juba järgmise aasta jaanipäeval ei peatu kaubarongid Jõgeva linna jalakäijate ülekäigul.
Mida paremini läheb ettevõtjatel, seda parem elu on kõigil jõgevamaalastel. Ja vastupidi. Erinevad eluvaldkonnad on omavahel väga tihedalt seotud. Siin toimib ühendatud anumate seadus. On inimesi, kes ehk võivad kahjurõõmsalt mõelda, et kui konkurendil või naabril-vihamehel halvasti läheb, siis oleks see otsekui vesi nende veskile. Nad eksivad. Võttes ühendatud anumates ühest nõust vett ära, alaneb veetase ka teises anumas.
Kutsun siinkohal kõiki institutsioone üles omavahelisele konstruktiivsele koostööle. ?Ärapanemise? või lihtsalt kiusuvedamise kavatsusest saagu hoopis juhtmõte edasiseks tegutsemiseks: kus viga näed laita, seal tule ja aita.
Vapikellad kolmes linnas
Jõuluaja eel avasime maakonna vapikellad Põltsamaal ja Mustvees. Nüüd on kõikides Jõgevamaa linnades ühesugused avalikud ajanäitajad ? sümboliks maakonna ühtsusest, ühise sammu käimisest. Mullu lubasin küll, et kui Põltsamaa saab tänavu uhke kella, siis Mustvees avame selle 2008. aastal. Arvan aga, et mustveelased oleksid nii pika ootamisaja üle kurvastanud.
Kolmandat aastat järjest tegi maavalitsus jõuluajal Jõgevamaa puuetega lastele kingitused. Iga pere, kus kasvab puudega laps, samuti Siimusti lastekodu lapsed said üllatusi täis kingipaki. 300 kingikotti aitasid täita Põltsamaa Felix, A. LeCoq, müügi- ja turundusfirma Interaltus ning Hansapank.
Kalevipoja Uisumaratonile kui parimale spordi- ja turismiprojektile viimastel nädalatel osaks saanud tunnustused näitavad, et oleme korraldanud õiget ja vajalikku asja, seda nii piirkondlikus kui üle-eestilises ja ka rahvusvahelises mastaabis. Järgmise uisumaratoni stardipauk kõlab Peipsi jääl Mustvees 1. märtsil 2008.
Aga homme, 23. detsembril kutsun teid kõiki Jõgevale kultuurikeskuse ette, kus süütame koos neljanda advendiküünla. Meiega on ka Siimusti lastekodu lapsed ja tantsurühm Meie Mari. Pakume jõulumaiustusi ja sooja rosinasuppi, mõistagi toob jõuluvana kõigile kingitusi.
Soovin teile, head jõgevamaalased, kauneid ja meeldejäävaid jõule ning palju rõõmurohkeid hetki uuel aastal!
Soovin, et teil oleks tuba soe, leib laual ning pere ja lähedased terved!
Meeldivate kohtumisteni uuel aastal!
AIVAR KOKK,
maavanem
