Jõgeval ettevõtjate kohtumisel pankade, tööturuameti ning tööinspektsiooni esindajatega sai küsimus, kas pankadel on käigus töökohti juurde loovaid projekte, eitava vastuse. Majandusoludest tulenevalt on päevakorda kerkinud probleemid tööandjate ja töövõtjate suhetest, sest osaliselt tasustatav puhkus ja osalise tööaja rakendamine on praegu sagedased nähtused.
Tööinspektsiooni tööinspektor-juristi Anne Simmulmanni sõnul on praegu paljud ettevõtjad sattunud olukorda, kus neil pole inimestele tööd anda. Samas on tööandja kohustatud kindlustama töötaja lepingujärgse tööajanormiga. Kui mingil põhjusel pole tööandjal vajalikul määral tööd pakkuda, on tal võimalik saata töötaja aasta jooksul kuni kolmeks kuuks osaliselt tasustatavale puhkusele. Seda siiski tingimusel, et tegemist on töömahu ajutise vähenemisega.
Sel juhul peab tööandja esitama tööinspektsioonile taotluse, kus ta tõestab ära, et tegemist on tõepoolest ajutise tööaja vähendamisega. Samuti tuleb näidata, millised töötajad rakendatakse tööle osalise tööajaga, mis on 60 protsenti töölepingus sätestatud tööaja normist.
Osaliselt tasustatav puhkus
<span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial”>Kui tööandjal pole teatud perioodil tööd pakkuda, võib ta saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele, mis on 60 protsenti miinimumpalgast. Usaldusisiku olemasolul tuleb ka temaga eelnevalt plaanitav tegevus kooskõlastada. Samuti on vajalik töötaja enda nõusolek.
Kui tööandja on astunud sellise sammu töötajalt nõusolekut küsimata või on saanud nõusoleku tööinspektsioonilt, kuid sellega ei nõustu töötaja, on viimasel õigus saamata töötasu töövaidluskomisjoni kaudu välja nõuda. Selliste tööandjate poolt esitatud taotluste hulk on viimasel ajal tugevalt kasvanud. Ülemöödunud aastal oli selliseid taotlusi 18 tööandjalt 159 töötaja suhtes, eelmise aasta sügisest kuni praeguseni on aga seda võimalust kasutanud 40 tööandjat ning rakendanud niisugust võimalust 616 töötaja suhtes, kes on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele või rakendatud tööle osalise tööajaga.
Kui osaliselt tasustatav tööaeg või osaliselt tasustatav puhkus lõpeb, peab tööandja kindlustama inimese täistööajaga.
Katseaja võimalust kasutatakse kurjasti
Probleeme on praegu sagenenud ka katseajaga tööle võetud töötajatega. Nimelt lõpetavad mõned tööandjad töötajaga lepingu enne katseaja lõppemist, et vältida töötaja koondamist ja sellega kaasnevat hüvitisemaksmist.
Tegelikult on töötajal õigus nõuda tööandjalt läbi töövaidluskomisjoni selgitust, miks temaga töösuhe katseajal lõpetati. Kui töövaidluskomisjon loeb töötaja töölt vabastamise otsuse mittepõhjendatuks, võidakse ta tööle ennistada. Töötajal on sel juhul õigus tööle tagasi minekust keelduda ning nõuda välja töötasu kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses.
Töövaidluskomisjonidele on laekunud üsna palju taolisi avaldusi, kus taotletakse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Kui töötajal on alla kolme aasta vanune laps, tuleb tööandjal temaga töösuhte lõpetamiseks taotleda tööinspektsiooni nõusolekut.
Kui inimene pole tõepoolest tööülesannetega toime tulnud, kuid ta vallandatakse tööinspektsiooni loata, on töötajal siiski õigus nõuda kuni kuue kuu keskmist töötasu.
Tööandjatel tasub jälgida, et tööleping lõpetataks seaduslikult. Kui tööandja on ühepoolselt töölepingu tingimusi muutnud, on töötajal õigus esitada talle kirjalik avaldus ja nõuda kahe kuu hüvitist. Siinkohal kehtib viiepäevane etteütlemise aeg. See tähendab, et viie päeva möödudes peab tööandja lõpetama töölepingu, maksma välja kahe kuu hüvitise ning saamata töötasu. Kui tööandja töötaja avaldust vastu ei võta ja töölepingut hiljemalt viie päeva jooksul ei lõpeta, tähendab see viivitamist. Nii peab tööandja maksma töötajale iga töölepingu lõpetamisega viivitatud päeva eest keskmist töötasu.
Anne Simmulmann soovitab tööandjatel toimida töösuhteid puudutavate probleemide lahendamisel kõigiti seaduspäraselt. Kui üles kerkinud probleemid jõuavad juba töövaidluskomisjoni, on tööandjaid abistada väga raske.
Töötute arv suureneb
Tööturuameti Jõgevamaa osakonna juhataja kt Liina Võsaste sõnul on maakonnas registreeritud 912 töötut. Eelmise aasta lõpus oli see arv veel alla 700. Vabu töökohti oli vaid 26.
Liina Võsaste rääkis ettevõtjatele, milliseid teenuseid tööturuamet neile pakub. Ettevõtjad saavad tööturuameti vahendusel läbi viia tööpraktikat, samuti võimaldatakse neile palgatoetust, toetust tööruumide ja vahendite kohandamiseks, toetust töötamiseks vajalikku abivahendit tasuta kasutada andes ning toetust tugiisikuga töötamiseks. Kolm viimati nimetatud teenuseliiki on mõeldud puuetega inimestele. Tööandjal on võimalik võtta inimene tööturuameti vahendusel tööpraktikale ning sellel ajal makstakse talle juhendamistasu.
Tööpraktika kestab kuni neli kuud ja see on mõeldud tööoskuste omandamiseks ning selgusele jõudmiseks, kas inimene praktiseeritaval erialal toime tuleb. Tööpraktika ajal makstakse tööandjale juhendamistasu ning töötule stipendiumi. Tööandjale makstava juhendamistasu suurus on esimesel kuul 100 protsenti kehtiva tunnipalga alammäärast, teisel kuul 75 protsenti ja kolmandal ning neljandal kuul 50 protsenti tunnipalga alammäärast. Ajal, kui inimene viibib tööpraktikal, on ta jätkuvalt arvel töötuna ja seetõttu tööandja endale sellise inimese suhtes täiendavaid kohustusi ei võta.
Tööandjal on võimalik taotleda ka palgatoetust. Siinkohal on tingimuseks, et tööandja peab palgatoetuse saamiseks inimese tähtajatu lepinguga tööle vormistama. Palgatoetust makstakse tööandjale maksimaalselt pool aastat, selle määraks on 50 protsenti töötaja või teenistuja palgast, kuid mitte rohkem kehtivast alampalga määrast. Palgatoetust makstakse maksimaalselt poole aasta vältel, töötaja haigestumise korral ka pikema ajal jooksul, ent siiski mitte üle aasta. Palgatoetust saab maksta inimesele, kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast või kes on töötuna arvel olnud järjest üle 12 kuu.
Samuti makstakse palgatoetust 16-24-aastastele töötutele, kes on töötuna arvel olnud järjest üle kuue kuu.
iii
TOOMAS REINPÕLD
