Jaanuari lõpupäevadel kohtusid Jõgeval Betti Alveri muuseumis Jõgeva ja Kuldīga linna kultuuritöötajate esindajad ja linnavalitsuste projektijuhid, et liikuda edasi kahe linna ühiste plaanidega piiriülese koostöö küsimuses.
„Kuldīga linnaga algas meie suhtlemine 2008. aasta aprillis, kui abilinnapea Aare Olgo ühe omavalitsustegelaste delegatsiooni koosseisus seda kaunist linna esimest korda külastas. Peagi järgnes meie linnamajandusosakonna inimeste kogemuste vahetamise visiit sinna,” selgitas ettevõtmise Jõgeva poolne projektijuht Erki Teder.
Kuldiga linnavalitsuse projektispetsialisti Annija Sturmane sõnul on Jõgeva ja Kuldīga kokkusaamises „süüdi” aga loomulikult Skrunda linnapea Nellija Kleinberga, kes sõprusest Põltsamaa linnaga üliheal arvamusel olles oma naabruses asuvale suuremale linnale Põltsamaa läheduses asuvat maakonnakeskust soovitanud.
Kultuuriline koostöö
Linnad leppisid kokku, et taotletakse raha vastavanenud Eesti-Läti piiriülest koostööd rahastavast programmist. Lisaks omavahelisele kultuurilise koostööle olid mõlemal linnal ka suuremad soovid: Jõgeval kunstkattega liuväljak, Kuldīgal vabaõhulava rekonstrueerimine.
„Projekti on ette valmistatud üle poole aasta. Kui külastasime koos inimestega Kuldīgast projektide ettevalmistamist nõustavaid programmikonsultante Tartus, selgus siiski, et meie investeeringuplaane ei toetata. Ei pidavat olema piisavalt piiriülest mõju,” rääkis Erki Teder.
Sellest hoolimata ei loobunud kumbki linnavalitsus projektist, vaid otsustati, et töötatakse edasi puhtalt kultuurilise koostöö projektiga ning loodetakse sellele rahastust saada.
„See avaks mitmetele meie kollektiividele võimaluse esineda Kuldīgas. Ja Kuldīga kollektiivid, keda on võrdlemisi eripalgelisi, saaksid rikastada meie linnapäevi ja puupäeva,” kinnitas Teder.
Kevadel Kuldīgasse
Kuldīga linnavalitsuse projektispetsialistid Annija Sturmane, Janis Petersons ning sealse kultuurikeskuse direktori asetäitja Andris Grinvalds pidasid Jõgeval nõu meie kultuuri- ja spordivaldkonna inimestega ja koostöösoove oli piisavalt.
„Kuigi külaliste visiit Jõgevale kestis vaid neli tundi, külastasid nad ka meie jõuluvana ja see avaldas neile muljet,” kinnitas Erki Teder.
Edasistest plaanidest on Tederi sõnul esialgu kokku lepitud, et meie kunstikooli õpetajad osalevad Kuldiga kevadfestivalil “Lendavad kalad”, mis toimub aprilli lõpus. Selle peo keskmeks on omapärane loodusnähtus, kui Kuldīgat läbiva veerohke Venta jõe laiast kosest hüppavad kevadisel kudemisajal kalad üles ja see olevat meeliülendav vaatepilt.
Küsimusele, kas Kuldīgast võiks kunagi Jõgeva ametlik sõpruslinn saada, ei oska täna veel keegi vastata. Erki Tederi sõnul pole see suhtlemise ainus eesmärk.
„Sõpruslinnaks olemine tähendab ideaalis pikaajalist ja mitmepalgelist koostööd. Kuldīga ja Jõgeva puhul ma seda praegusel hetkel siiski ette ei näe, pigem on see ühisprojekti koostamine ja kogemuste vahetamine,” ütles Teder.
Suure tõenäosusega saab Jõgeva sel aastal endale hoopis uue ametliku sõpruslinna Leedus. See on Jonava linn, millega on juba pikemalt suheldud ja millest ka Vooremaa veergudel on palju kirjutatud.
Erilise auraga linn
Kuldīga on 13 tuhande elanikuga 631-aastane hansalinn Kuramaal. Selle linna ajalugu on pikk ja väärikas. Kuldīga kutsub oma kodulehel inimesi külastama seda vana, tõeliste väärtuste linna, kus on eriline aura, erilised, keskaegsele linnale omased nostalgilised lõhnad ja värvid.
16.-17. sajandil oli Kuldīga Kuramaa hertsogiriigi residentsilinn, kus peatus õukond. Linna hüütakse tänapäevalgi Kuramaa pealinnaks või Kuramaa südameks. Kuldīga ametlik nimetus kuni esimese ilmasõja lõpuni oli Goldingen.
Üks Kuldīga sümbolitest on vana kaarsild üle Venta jõe. Punastest tellistest sild on pikkuselt kolmas Euroopas ja teisel kohal vanadest tellissildadest Lätis. See on ehitatud aastatel 1873-1874 ja maksis 120 000 rubla. Sild on ehitatud 19. saj. standardite järgi, põhjalikult restaureeriti seda möödunud aastal.
Kuldīga vanalinn ja kaarsild üle Venta pretendeerivad kohale UNESCO kultuuripärandite nimekirjas.
iii
JAANIKA KRESSA
