Nõnda saab ta päevasel ajal oma ametitööle pühenduda, et õhtul jälle olla hea ema või isa oma põnnile.
Ajal, mil Eestis sünnib ikka veel liialt vähe lapsi, ei jätku neile kõigile sealjuures siiski lasteaias kohta. Samuti on lasteaiaõpetajate palgad ebaühtlased ning oma kesisuses nurinat tekitavad. Ka kõik emad ? isad tahavad, et tema lapsega tegelevad parimate isiksuseomadustega oma tööle pühendunud inimesed. Üheks oluliseks teguriks selliste inimeste leidmisel ja hoidmisel on töötasu.
Aeg astuda samm edasi
Neli aastat tagasi sidusime Türi linnas lasteaiapedagoogide palgad üldhariduskoolide pedagoogide palkadega. Ning vist olime maakonnas ka esimesed. Palgad olid küll kooliga võrreldes aastases nihkes, kuid siiski kergitas see oluliselt palgataset ning andis töötajatele kindlustunde.
Nüüd on ühel või teisel moel sama teed läinud paljud omavalitsused, kuid ikkagi on veel praegugi teadaolevalt madalaim kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palk 4900 krooni, kõrgeim 9100. On aeg astuda samm edasi ning võtta eesmärgiks, et riigi poolt tavakooli õpetajatele ette nähtud palgatõusust saaksid osa ka lasteaiaõpetajad.
Lasteaedade elu, sealhulgas töötajate palkasid, määrab ja korraldab kohalik omavalitsus. Kuid riik tahab omavalitsustele siin tuge pakkuda. Riigikogus on menetlemisel seadusemuudatus, mille eesmärk on toetada lasteaiaõpetajate palgatõusu, lasteaedade õpikeskkonna parandamist ning uute lasteaedade ehitamist. Valitsuskoalitsioon on kokku leppinud, et kahel järgmisel aastal eraldatakse lasteaedade toetamiseks 300 miljonit krooni ning 2010. ja 2011. on aastane toetus 400 miljonit.
Mida selle raha eest saab?
Pool järgmise aasta rahast on mõeldud uute lasteaiakohtade loomiseks. Raha eraldatakse projektipõhiselt, arvestades uute kohtade vajadust ning kooskõla omavalitsuse arengukavaga. Silmas tuleb pidada, et pool ehitise kogumaksumusest tuleb välja käia vallal-linnal endal ning et kavas on määratleda väikseimaks toetuseks 2,5 miljonit krooni. Seal, kus on vajalik ühe rühma ruumide remont või lõpuniehitamine, on võimalik endiselt taotleda toetust hasartmängumaksu regionaalsete investeeringute programmist. Samuti on võimalik kasutada Euroopa Liidu toetusmeetme “Kohalike avalike teenuste arendamine? vahendeid, kus omafinantseeringu protsent on vaid 15.
Teine osa jaotub kõigi lasteaedade vahel vastavalt rühmade arvule. Arvestades, et selle aasta alguse seisuga oli Eestis 2980 lasteaiarühma, saab prognoosida iga rühma toetussummaks ligi 50 000 krooni, alates 2009. aastast suureneb see veel veerandi võrra. Seda raha võib kasutada nii palkade maksmiseks kui ka lasteaia õpikeskkonna parandamiseks.
Kuid ühe tingimuse riik siiski seab. Kogu toetussumma makstakse välja juhul, kui omavalitsus kehtestab lasteasutuse kõrgharidusega õpetaja palga alammäära vähemalt tavakooli noorempedagoogi palgaalammäära tasemel ning lasteaia kesk-eriharidusega õpetaja palgamääraks sellest vähemalt 85 protsenti. Prognoosi kohaselt saab siis uuel aastal kõrgharidusega lasteaiaõpetaja vähemalt 9360 krooni kuus. Kui see tingimus jääb täitmata, väheneb saadav toetus poole võrra.
Tahaks väga loota, et meie valdade ? linnade volikogud kasutavad ära kogu võimaliku toetusraha. Arusaadavalt nõuab töötasude suurendamine praegu tagasihoidlikuma palgatasemega lasteaedades tõsist pingutust, kuid lapsed väärivad panustamist keskkonda, kus nad suure osa oma päevast viibivad. Samuti on õige panustada inimestesse, kellel on nii suur roll lastele õnneliku lapsepõlve loomisel.
Kaia Iva
Riigikogu liige, IRL
