Jõgeva linnavalitsusele on rühm linnakodanikke teinud e-kirjaga ettepaneku kas keelata täielikult või lühendada tublisti kevadeti aedades lehtede ja puuokste põletamise aega, sest tööpäeva lõpus ning nädalavahetuseti on linn kirbet tossu täis, mis häirib kaaskodanike elu.
Vastavat eelnõu pole veel algatatud. Praegu on Jõgeva linnas volikogu määrusega lubatud põletada lehti ja oksi kuni 31. maini. Just aprillis on mõnel õhtul äärelinnas ikka üsna raske hingata. Ehk nagu üks kolleeg kirjeldas: kui saabun õhtul maalt linna, sõidan läbi suitsupilve, mis roomab linna poole, sest kahel pool viadukti põlevad märjast lehesodist ja okstest kokku kuhjatud hunnikud.
Põletamisaega võiks lühendada
Jõgeva linnavolikogu arutas võimalikku kevadist leheprahi ja okste põletamise keelamist juba 2004. aasta sügisel. Siis jäi asi soiku.
Jäätmehooldusseadus ja kohaliku omavalitsuse heakorraeeskiri on omavahel vastuolus – kui üks lubab leheprahi põletamist, siis teine seab karmid piirangud, mida täites olek Jõgeval võimalik leheprahti põletada vaid mõnes majapidamises.
“Tuule kiirus 0 kui 3 meetrit ja et praht oleks kuiv ning täidetud oleksid tuleohutuse eeskirjad. Mida tähendab tuule kiirus 0 kuni kolm meetrit sekundis? Kes mõõdab prahi kuivust? Väidan, et puulehed ei kuivagi nii ära, et neid saaks ilma tossuta põletada.
Teiseks — kes mõõdab tuule kiirust? Automaatilmajaam annab jah näidud iga tunni aja tagant, kuid seal on keskmine kiirus ja puhanguti. Kui tuule keskmine kiirus on 1,4 ja puhanguti kuni neli meetrit sekundis, siis mida aluseks võtta?” küsis Jõgeva linnas elav Priit Kirsimäe.
Tema hinnangul on natuke tuult isegi parem kui tuulevaikne ilm, sest siis on loota ka mõnd sõõmu värsket õhku. Tuulevaikse ilmaga on olukord oluliselt hullem.
“Põletada võiks ainult kuivi oksi ja kuiva puitu, see eeldab aga okste peeneks tegemist ja hunnikusse kuhjamist nii, et need kevadel ka paari nädalaga enam-vähem ära kuivavad. Nii tekib minimaalne toss ainult süütamisel ja põlemise lõppedes, oksahunnik põleb kiiresti ära ja ei häiri naabreid,” lisas ta.
Taoline okste põletamise viis nõuab aga tööd ning vaeva, aega ja tahtmist. Kui seda ei tehta, on õigem viia praht jäätmejaama või hankida kusagilt oksapurusti, selle teenuse pakkumist võiks näiteks linnavara osakond kaaluda või kui on maakodu, viia oksad hoopis maale, kus kedagi lähikonnas ei seg, ning põletada need seal.
Kirsimäe sõnul tuleks juhul, kui täielik keelamine tunduks esialgu liiga radikaalne, põletamisaega tublisti lühendada, näiteks 15. aprillini. Ning mingil juhul ei tohiks lubada lehtede põletamist.
Alternatiiv peab olema
Jõgeva linnavolikogu keskerakondlasest esimees Ants Prii on seda meelt, et kevadeti ja sügiseti võiks mingil ajavahemikul Jõgeva linnas lehtede ja okste põletamist lubada.
“Oleme ikkagi maapiirkond ja meil pole asi kaugeltki nii tuleohtlik nagu suurlinnades,” oli tema arvamus.
Prii sõnul tahavad vanemad inimesed oma aedades nokitseda ja samas pole neil mõtet põlletäit rämpsu kuhugi ka vedada.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõševi sõnul on väga hea, kui linnas tekiks mõttevahetus leheprahi ja okste põletamise teemal.
Tema hinnangul on probleemiga vaja tegeleda mitmel moel; eelkõige harida inimesi, pakkuda alternatiivseid võimalusi ja alles siis hakata karistama.
“Valmimas on jäätmejaam, kuhu saab viia oksi, lehti ja muud mittevajalikku kodumajapidamiskraami. Niimoodi samm-sammult liigume puhtama õhu ja inimväärsema keskkonna poole,” märkis linnapea.
Tema sõnul ei saa alustada kohe karmide piirangute ja karistustega, sest siis liigub see prügi lihtsalt metsa alla.
Paljudes linnades (Tallinn, Rakvere) on prahi põletamine keelatud, kuid seal pakutakse ka muid võimalusi lehtedest ja oksaprahist vabanemiseks, seda küll põhiliselt raha eest.
Näiteks Tallinnas viib linnaosavalitsus teatud koguse lehti värava tagant ära, kuid suurte kruntide omanikud, eelkõige Nõmme linnaosas, peavad enamiku lehti ise Rahumäele biolagunevate jäätmete platsile vedama. Näiteks 1500 m2 suuruse krundi lehevedu läks maksma umbes 500 krooni.
Lahtist tuld võib teha vähestel kruntidel
Jõgeva Linnavalitsuse keskkonna peaspetsialisti Jaan Vahtla teatel määrab leheprahi ja okste põletamise tingimused kindlaks valitsuse määrus “Tuletööde ohutusnõuded”.
Selle järgi on keelatud igasugune lahtise tule tegemine ükskõik millisele ehitisele mitte lähemal kui 15 meetrit, kusjuures ehitised on piirdeaiad, kõik maa-alused ja -pealsed torud, elektriliinid, veekaevud ning majad. Ehitised on ka teed, tänavad ja kõnniteed, samuti elektriliinid ja kaevud. Kui elamine on metsa lähedal, siis sealt peab tuleasemeni olema vähemalt 30 meetrit.
Jõgeva linnas on väga vähe kinnistuid, millel lahtist tuld üldse teha saabki. “Kes ikka põletada tahab, tehku välikamin, siis pole see lahtine tuli, ja välikaminas on nätsket kraami üpris raske põletada,” ütles Vahtla, kelle hinnangul on keelamise tagajärjeks, et linnas ei põletata, äärelinn on aga endiselt suitsu täis. Sest Jõgeva valla kinnistud on vastu linna piiri, vallas võib põletada tuleohutul ajal, täites tuleohutuse nõudeid.
Jäätmejaamas on aga kavas elanikelt vastu võtta juba kohe selle käikuminemisel, veel enne kompostmisväljaku valmimist, oksi ja lehti, äraveoks kas Tormasse või mujale, kus need taaskasutatakse. Paraku selle ajani, kui kompostiväljak käiku läheb, ikka raha eest, sest jäätmed tuleb sealt ju ka ära vedada.
Oksad ja lehed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ja kui rikutakse jäätmekäitlusnõudeid ükskõik millisel moel, kaasa arvatud nende põletamisel, järgneb karistus. Kui tegemist on tossava hunnikuga, siis tuleb teatada keskkonnainspektsiooni, kui on otsene oht varale, siis ka politseile.
HELVE LAASIK
