Kui temperatuur on väljas +3 …..0, võib hakata ootamatult sadama jäidet. Märja teega aga tekib must jää, mida autojuht ei oska ette näha. Must jää tekib alati väga ootamatult ja väga erinevates kohtades, eriti metsavahelisel teel. Kasu on siis ainult kas headest lamellrehvidest, mis teepinnaga paremini nakkuvad, või mis kõige parem ? ikka ainult naelrehvidest. Mingil juhul aga ei tohiks sõita M+S-tähistuseta nõukogudeaegsete rehvidega, mis on valmistatud teadmata kummisegust, mille koostis on kontrollimatu. Selliste rehvide kasutamisel ei oska me ette arvata, kuidas nad võivad käituda.
Musta jää olemasolust ei saa muidu teada, kui vajutada ohutu kiirusega sõites kergelt piduripedaalile (muidugi mitte kolonnis sõites) või jätta auto seisma ning katsuda jalaga. Nendel autodel, millel on olemas veojõu kontrollsüsteemid, tuleb veidi gaasi anda ja kui süsteemi märgutuli hakkab vilkuma, viitab see, et tee on libe.
Termomeetriga varustatud autode juhtidel tasub muutuda tähelepanelikuks siis, kui temperatuur on langenud +3 soojakraadini.
Valige ohutu sõidukiirus
Talvistes oludes on teed märjad ja eriti ettevaatlik tasub olla metsavaheteedel ning kurvides. Politseistatistika näitab, et tihti sõidavad üksikud sõidukid lihtsalt laugetes kohtades teelt välja, mis näitab, et ei valita ohutut sõidukiirust.
Tuletan autojuhtidele ka meelde, et talve hakul paraku enam suvised sõiduvõtted ei sobi. Meie kliima on juba kord sageli selline, et püsivat lumekatet enne jaanuari ei pruugi tekkida. Kord on lumi maas ja siis sulab see jälle ära. Inimestel tuleb harjuda pidevalt muutuvate teeoludega. Paraku võtab see aega ning vahepeal jõuab juhtuda kurbade tagajärgedega õnnetusi.
Kindlasti tuleb enne sõitu üle kontrollida kõik tuled ? esilaternad, taga-, suuna-, numbrituled. Lumelörtsis ja tuisus või udus sõites on lubatud kasutada ka udutulesid, kuid ainult siis, kui nähtavus on tõesti halb, mis on tingitud sajust või tuisust. Siinkohal tuleb märkida, et pime aeg ei ole vastavalt liikluseeskirjale halva nähtavusega aeg. Alati tasub enne sõitu puhastada ka esitulede klaasid, sest sinna sadestub soolast pori. Puhastamine parandab nähtavust.
Mitte mingil juhul ei tohi jääs ja lumiste klaasidega autol kraapida puhtaks vaid väikest pilu ning siis sõitu alustada. Autoaknad tuleb korralikult lumest puhastada, sest vastasel juhul on juhi nähtavus piiratud.
Testige oma autot libedal rajal
Pidurid tuleb nagunii üle kontrollida. Kui autol on ABS-pidurid, siis sõites pehmemale teepervele ja korraks pidurile vajutades on selge, mis toimub. Väikese kiirusega (tavaliselt alla 5 km/h e jalakäija kiirusega) ABS ei rakendu. Kui aga kiirus on suurem ja ABS rakendub, et rataste blokeerumist ära hoida ning pedaal jala all krõbiseb, on pidurid korras. Tuleb arvestada, et ABS-piduritega pidurdusteekond pikeneb, kuid auto on see-eest juhitav.
Sageli tekivadki probleemid sellest, et kui juht märkab ohtu, vajutab ta pidurid blokki ja jalg kangestub ning auto liigub rataste blokeerudes otse edasi. Nii sõidetaksegi otse takistusele sisse. Korralikult töötavate ABS-piduritega on auto juhitav. Ka ilma ABS-sita on võimalik ise jalaga kiirelt ja korduvalt piduripedaalile vajutades auto juhitavana hoida.
Seda kõike saab iga autojuht oma autoga proovida ja katsetada kusagil kõrvalistel platsidel. Libedasõidurada on kindlasti olemas Tartus Raadi lennuväljal, Jõgevamaal neid esialgu veel tehtud ei ole. Kasutada võib ka vanu karjääre või muid taolisi kohti, kus kaasinimesi ja -liiklejaid ei häirita. Igal juhul tuleks aga alati maaomanikult luba küsida, sest loata võõral maal viibida ei tohi. Kui teie sõidukil on üks paar uusi talverehve ja üks paar vanu eelmisest aastast jäänud talverehve, siis tasuks kindlasti jälgida, et uued ehk paremad rehvid tuleks paigaldada kindlasti tagateljele ohutuse tagamiseks.
Eriti tasub libedasõidurajal testida uut autot, sest omanik ei tea veel, kuidas tema sõiduk libedaga käitub ja seda liikluses teada saada on väga kulukas.
Tuleb arvestada, et jääl on sõiduvõtted teistsugused, kiilasjääga tuleb enne ristmikku varem hoogu maha hakata võtma. Samuti tuleb tagant sõitjatele varakult märku hakata andma, piduripedaalile võib vajutada enne ristmikku ka mitu korda. Palju avariisid juhtub just enne ristmikke, kuna ei hoita pikivahet ja kui viimasel hetkel hakatakse piduripedaali tallama, on juba hilja. Viisakas on tagasõitjale oma manöövrist õigel ajal märku anda.
Lörtsi ja lobjakaga sõites tuleb tähele panna, et auto võib hakata liikuma küljele, nii vasakule kui ka paremale. Kui teine auto tuleb vastu ja püüate hoida võimalikult teepervele, siis võib juhtuda, et keerate küll rooli tagasi, aga auto ei kuula enam rooli, sest hoog on nii suur, et jääbki otse sõitma.
Ka jäljest pole võimalik suure kiirusega välja saada. Esiveoline auto muutub taas juhitavaks, kui sidur põhja vajutada. Nii lahutatakse mootor ratastest, pidamine taastub ja on võimalik jäljest välja keerata Sama tuleb teha möödasõitudel, kui tee telgjoonel on lörtsivallid. Kuna seal on veeretakistus suur, võib auto külg ees vastassuunavööndisse libiseda.
Halbade teeoludega peab kiirus olema alati tunduvalt väiksem kui tavaoludes. Ettevaatlik tasub olla juba enne, mitte mõelda, et küll ma ikka sõita oskan ja võib olla laveerin ära. Ei pruugi osata.
Helkur on odavaim elukindlustus
Helkurite kontrollimist alustati poolteist kuud tagasi. Politseisõidukites on alati helkurid olemas, nii et kui politsei peatab helkurita jalakäija, saab viimane politseinikelt helkuri. Iseasi, kas rikkumine fikseeritakse või mitte.
Jõgevamaal on helkurita jalakäijaid kahjuks palju. Ka kahes viimases hukkunuga avariis olid just jalakäija ja jalgratast käekõrval lükanud inimene, kumbki neist ei kandnud helkurit. Autojuht ei pruugi pimedas alati ohtu näha, eriti siis, kui jalgrattur tuleb kõrvalteelt ja on valgustamata. Teine sage oht on jalakäija jaoks see, kui ta kõnnib värskelt sadanud lumega pimedal ajal enda arvates üsna tee servas, kus auto jälg on tee pisut puhtamaks sõitnud. Inimene ei pruugi ise üldse taibata, et ta pole teepervel, vaid hoopis tee keskel. Udu või lumesajuga ei suuda autojuht enam pidurdada ja kokkupõrge on vältimatu.
KÜNTER PEDOSK,
Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva Politseijaoskonna liiklusjärelevalve grupi komissar
