Kui me Jõgeva kultuurikeskusse jõudsime, ootas meid seal ees juba juhataja, kes teadis kohe, kust me oleme ja kes me oleme, sest nn üksikkülastajaid seal eriti pole. Enamasti tulevad koos lasteaiarühmad või siis firmad, kes oma töötajate lastele jõulupeo kingivad. Peale meie oli seal veel üks vanaema oma Tallinnast tulnud lastelastega.
Uksed avanesid ja lapsed pidid endale päkapiku otsima. Saalis olid kuused, kus all päkapikud pikutasid. Kuna meie olime nn perederühm ja samal ajal oli ka lasteaed, siis saime eraldi päkapiku: lasteaial omad päkapikud ja meil kolme lapse peale üks.
Esimeses toas oli jõulusokk, jõuluhani ja karu. Maas oli palju põhku, kuhu lapsed istuma pandi. Jõulusokk ja -hani hakkasid lastele jutustama, kes nad on ja mida nad kunagi ammu-ammu tähendasid. Nad esitasid lastele ka mõistatusi, julgemad said sokuga vägikaigast vedada.
Kingituste pakkimise toas valati õnne
Edasi suundusime tuppa, kus härjapõlvlased nõu pidasid. Kuulasime seda nõupidamist ja vaidlemist, kuni nad avastasid, et keegi on toas. Kohe hakkasid nad lapsi küsitlema, kust lapsed pärit ja kas nad ka nende plaane pealt kuulasid. Loomulikult vastasid lapsed, et ei kuulnud midagi.
Jutud räägitud, valati õnne. Esimene kuju, mis kausist võeti, meenutas krooni ja anti Cassandrale, sest leiti, et tal on printsessilik nimi ja muidu on ta ka väga printsessi moodi. Mina sain õnnemündi, mis siis pidi tulevast rahaõnne tähendama. No elame ? näeme.
Järgmisena kutsus päkapikk meid tuppa, kus ta kinke pakib. Lapsed said omal vabal valikul küünlaid kaunistada ja loomulikult kaasa võtta.
Lõhna järgi sattusime nüüd tuppa, kus piparkooke tehti. Cassandra sai oma piparkoogi ise kaunistada: tegi päkapiku abiga piparkoogile C-tähe, kaunistas piparkoogitüdruku seeliku allääre ja tegi talle näo.
Jõulumemm ja -taat laulsid
Viiendas toas oli külm. See oli Lumekuninganna kuningriik. Lumekuninganna istus kahe Lumehelbekesega troonil. Lapsed istusid vaikselt ja kuulasid, mida kuninganna räägib. Kuninganna lasi lastel ära arvata, mis on tema lemmiksöök. Cassandra ütles, et jäätis ? vastuse sosistas päkapikk talle kõrva. Lumekuninganna pakkus oma lemmiksööki ka lastele.
Viimane ja kõige ägedam tuba oli Jõulutaadi tuba, kus näidati lastele kuljuseid, kohviveskit, kannelt, vana raadiot.
Sel ajal kui Jõulumemm ja -taat lastele neid asju tutvustasid, aevastas keegi kirstus ja sealt ronis välja pisike päkapikk, kes on Jõulumemme sõnul nende lapselaps. Jõulutaat istus siis laua taha ja küsis, kuidas lapsed elanud on ja mida nad jõuludeks soovivad. Cassandra hõikas kohe, et arstikomplekti soovib.
Edasi mängis taadu klaveril ühe jõululoo, mida oskasid kaasa laulda vaid Jõulumemm ja ühe pere vanaema. Seejärel tegi Jõulutaat ettepaneku, et ehk tahab keegi talle tantsida, laulda või mõne luuletuse lugeda. Cassandra oli ka nüüd julge. Lõpuks tegime Jõulutaadiga pilti ka. Kohal oli fotograaf-päkapikk. Pildi sai kohe kätte ja see oli väga kena.
Cassandra oli igatahes kogu jõulumaaga ülirahul ja lubas järgmisel aastal tagasi tulla.
Cassandra ema Piret Ikmelt Tallinnast
