Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Jäähoki Liidu 10. veebruaril Viljandis toimunud Eesti Jäähallipäeval tutvustas Jõgeva abilinnapea Kalmer Lain külmalinna tulevikuplaane, kuhu kuuluvad nii Jäähall kui Ilmaime teemapark.
Jäähallipäev tõi kokku inimesed, kelle eesmärk on jäähallide areng Eesti Vabariigis. “Olümpiakomitee on jõud, kes tahab jäähallide, tehisjääväljakute, jäähoki ja uisutamise teemat arendada. Tänane üritus on positiivne sõnum meile kõigile, sest on oluline, et need alad muutuksid populaarsemaiks,” kinnitas Jõgeva abilinnapea Kalmer Lain.
Pikk traditsioon
Viljandis koguneti seetõttu, et sealne katusealusega tehisjääväljak on Lõuna-Eesti (v.a Tartu) esimene ja valminud eelkõige erasektori toel. Kalmer Lain selgitas oma ettekandes, miks just Jõgeva peaks järgmise maakonnakeskusena oma jäähalli valmis saama.
“Jõgeval on 65-aastane jäähokitraditsioon ja see on meie 70-aastase linna kohta päris pikk aeg,” tõdes Lain. Jõgeva plaane lähemalt tutvustades ütles abilinnapea muu hulgas, et viimasel ajal on juba raske viljandlasi jäähokis võita ja nii see asi jääda ei saa.
“Vanasti võitis Jõgeva Viljandit, täna on Viljandi meeskond Jõgevat võitmas, seda aga vanad spordimehed alla neelata ei taha. Me peame jõudma niikaugele, et saame oma treenimistingimused niisugusteks, et võime taas Viljandi meestele vastu astuda,” rääkis Lain.
“Kui europrojektist tavaliselt jäähalli rahastust ei saa, siis Jõgeva pole seda lootust maha matnud, kuna tegemist on külmalinnaga, kellele kuulub nii eelmise kui selle sajandi külmarekord,” rääkis Lain. Ta avaldas lootust, et Euroopas saadakse aru: külmalinn ei saa läbi ilma korraliku jäähallita. Et jäähall ja kavandatav Ilmaime teemapark jäävad ühte piirkonda, siis on tegijatel kavas need teemad ühendada nii paberil ja projektides kui ka tegelikkuses.
“See on idee, mille kohta on meil tehtud ka teostus- kui tasuvusanalüüs. Oleme teinud kõiki analüüse paralleelselt ja jäähalli ehitamine on Jõgeva jaoks reaalne,” kinnitas abilinnapea.
Jäähalli maksumus jääb Laini sõnul suurusjärku 30 miljonit krooni.
Ministeeriumi toetus sõltub valdadest
Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tõnu Seil tunnistas Vooremaale, et Jõgeva on oma jäähalli teemaga teistest linnadest tõesti kaugemale jõudnud ja selle plaani teostumine lähima kolme aasta jooksul võib tulla kõne alla küll, kui kõik hästi läheb. <span lang=”ET” style=”mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold”>
“Meie mõistes on siis tegemist klassikalise investeeringuga, mis peab pihta hakkama kohalikust omavalitsusest. Kultuuriministeerium on alati teinud oma otsuse sellelt pinnalt, milline otsus on tehtud kohapeal. Meie kohalikke otsuseid ümber ei muuda, kui ministeeriumil on raha, et teha otseinvesteeringuid maakondadesse, siis me toetame Jõgeva jäähalli ehitust kindlasti,” lubas Seil.
Selleks aga, et 2010. aastal oleks lootust ministeeriumilt toetust saada, tuleks avaldus esitada juba aprillis. Jõgeva linn peaks suutma veenda jäähalli vajalikkuses ka ümberkaudseid valdu.
Kalmer Lain ei pea seda siiski veel reaalseks. Kuigi otseselt pole jäähalli vastu Jõgevamaal ükski vald, on kõigil muid muresid.
Maratonid muudavad uisutamise populaarseks
“Kaks aastat oleme sellest rääkinud, inimestele jõuab teema aina rohkem kohale. Kui alguses arvati, et oleme parajad hullud, siis nüüd hakkab ka volikogu liikmetele ja omavalitsusjuhtidele tasapisi kohale jõudma, et jäähall on tegelikult vajalik. See on kindlasti maakondlik teema; mitte ainult Jõgeva linna, vaid kogu maakonna asi, kuid täna oleme majanduslanguse tõttu jälle raskemas seisus ja jätkame lobitööga,” rääkis Lain.
Kuigi omavalitsused ühe mütsi alla saada oleks hea, usub Lain pigem külmalinna teemapargi ja jäähalli ühendamisse. “Kui need kaks tasuvusanalüüsi kokku siduda ja neile ühest programmist raha küsida, siis arengukava järgi peaks Jõgeva oma jäähalli ja teemapargi saama aastaks 2012-2013,” ütles Lain.
Seniks aga tuleb jõgevamaalastel harjutada ikka Peipsi jääl, samal ajal kui mulgid harjutavad tehisjääväljakul ja soovivad hakata korraldama oma uisumaratone.
“Kokkuvõttes toovad kaks maratoni vaid kasu, sest uisutamine muutub nii Eestis palju populaarsemaks. On oluline, et kandepind suureneb ja et me üksteist toetame,” oli Kalmer Lain optimistlik.
Abilinnapea sõnul võiks Eestis olla riiklik prioriteet ehitada igasse maakonda jäähall või tehisjääkattega väljak. Samas arvas ta, et toetada maakonnakeskuse jäähalli aastas 10 000 või 20 000 krooniga ei peaks olema üle jõu käiv ühelegi vallale. Jäähallile oleks see aga suur summa ja inimestele on seda vaja, sest talvel on harva võimalik talispordialadega tegelda. Enamik aega jäähallis kuluks ikkagi tavalisele uisutamisele.
Lain pani kokkutulnutele südamele, et hea mõte oleks kaasata ka ärimehi ja teisi jõukamaid inimesi, kes mõnes maakohas sündinud, kuid Tallinna või Tartusse läinud. “Nad tasub üles otsida, pakkuda neile võimalust oma kodukohta panustada. Paljud inimesed on kindlasti nõus sünnikoha arengusse oma jälje jätma,” rääkis Lain.
JAANIKA KRESSA
Jäähallipäev tõi kokku inimesed, kelle eesmärk on jäähallide areng Eesti Vabariigis. “Olümpiakomitee on jõud, kes tahab jäähallide, tehisjääväljakute, jäähoki ja uisutamise teemat arendada. Tänane üritus on positiivne sõnum meile kõigile, sest on oluline, et need alad muutuksid populaarsemaiks,” kinnitas Jõgeva abilinnapea Kalmer Lain.
Pikk traditsioon
Viljandis koguneti seetõttu, et sealne katusealusega tehisjääväljak on Lõuna-Eesti (v.a Tartu) esimene ja valminud eelkõige erasektori toel. Kalmer Lain selgitas oma ettekandes, miks just Jõgeva peaks järgmise maakonnakeskusena oma jäähalli valmis saama.
“Jõgeval on 65-aastane jäähokitraditsioon ja see on meie 70-aastase linna kohta päris pikk aeg,” tõdes Lain. Jõgeva plaane lähemalt tutvustades ütles abilinnapea muu hulgas, et viimasel ajal on juba raske viljandlasi jäähokis võita ja nii see asi jääda ei saa.
“Vanasti võitis Jõgeva Viljandit, täna on Viljandi meeskond Jõgevat võitmas, seda aga vanad spordimehed alla neelata ei taha. Me peame jõudma niikaugele, et saame oma treenimistingimused niisugusteks, et võime taas Viljandi meestele vastu astuda,” rääkis Lain.
“Kui europrojektist tavaliselt jäähalli rahastust ei saa, siis Jõgeva pole seda lootust maha matnud, kuna tegemist on külmalinnaga, kellele kuulub nii eelmise kui selle sajandi külmarekord,” rääkis Lain. Ta avaldas lootust, et Euroopas saadakse aru: külmalinn ei saa läbi ilma korraliku jäähallita. Et jäähall ja kavandatav Ilmaime teemapark jäävad ühte piirkonda, siis on tegijatel kavas need teemad ühendada nii paberil ja projektides kui ka tegelikkuses.
“See on idee, mille kohta on meil tehtud ka teostus- kui tasuvusanalüüs. Oleme teinud kõiki analüüse paralleelselt ja jäähalli ehitamine on Jõgeva jaoks reaalne,” kinnitas abilinnapea.
Jäähalli maksumus jääb Laini sõnul suurusjärku 30 miljonit krooni.
Ministeeriumi toetus sõltub valdadest
Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tõnu Seil tunnistas Vooremaale, et Jõgeva on oma jäähalli teemaga teistest linnadest tõesti kaugemale jõudnud ja selle plaani teostumine lähima kolme aasta jooksul võib tulla kõne alla küll, kui kõik hästi läheb. <span lang=”ET” style=”mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold”>
“Meie mõistes on siis tegemist klassikalise investeeringuga, mis peab pihta hakkama kohalikust omavalitsusest. Kultuuriministeerium on alati teinud oma otsuse sellelt pinnalt, milline otsus on tehtud kohapeal. Meie kohalikke otsuseid ümber ei muuda, kui ministeeriumil on raha, et teha otseinvesteeringuid maakondadesse, siis me toetame Jõgeva jäähalli ehitust kindlasti,” lubas Seil.
Selleks aga, et 2010. aastal oleks lootust ministeeriumilt toetust saada, tuleks avaldus esitada juba aprillis. Jõgeva linn peaks suutma veenda jäähalli vajalikkuses ka ümberkaudseid valdu.
Kalmer Lain ei pea seda siiski veel reaalseks. Kuigi otseselt pole jäähalli vastu Jõgevamaal ükski vald, on kõigil muid muresid.
Maratonid muudavad uisutamise populaarseks
“Kaks aastat oleme sellest rääkinud, inimestele jõuab teema aina rohkem kohale. Kui alguses arvati, et oleme parajad hullud, siis nüüd hakkab ka volikogu liikmetele ja omavalitsusjuhtidele tasapisi kohale jõudma, et jäähall on tegelikult vajalik. See on kindlasti maakondlik teema; mitte ainult Jõgeva linna, vaid kogu maakonna asi, kuid täna oleme majanduslanguse tõttu jälle raskemas seisus ja jätkame lobitööga,” rääkis Lain.
Kuigi omavalitsused ühe mütsi alla saada oleks hea, usub Lain pigem külmalinna teemapargi ja jäähalli ühendamisse. “Kui need kaks tasuvusanalüüsi kokku siduda ja neile ühest programmist raha küsida, siis arengukava järgi peaks Jõgeva oma jäähalli ja teemapargi saama aastaks 2012-2013,” ütles Lain.
Seniks aga tuleb jõgevamaalastel harjutada ikka Peipsi jääl, samal ajal kui mulgid harjutavad tehisjääväljakul ja soovivad hakata korraldama oma uisumaratone.
“Kokkuvõttes toovad kaks maratoni vaid kasu, sest uisutamine muutub nii Eestis palju populaarsemaks. On oluline, et kandepind suureneb ja et me üksteist toetame,” oli Kalmer Lain optimistlik.
Abilinnapea sõnul võiks Eestis olla riiklik prioriteet ehitada igasse maakonda jäähall või tehisjääkattega väljak. Samas arvas ta, et toetada maakonnakeskuse jäähalli aastas 10 000 või 20 000 krooniga ei peaks olema üle jõu käiv ühelegi vallale. Jäähallile oleks see aga suur summa ja inimestele on seda vaja, sest talvel on harva võimalik talispordialadega tegelda. Enamik aega jäähallis kuluks ikkagi tavalisele uisutamisele.
Lain pani kokkutulnutele südamele, et hea mõte oleks kaasata ka ärimehi ja teisi jõukamaid inimesi, kes mõnes maakohas sündinud, kuid Tallinna või Tartusse läinud. “Nad tasub üles otsida, pakkuda neile võimalust oma kodukohta panustada. Paljud inimesed on kindlasti nõus sünnikoha arengusse oma jälje jätma,” rääkis Lain.
JAANIKA KRESSA
