Nüüd aga on Jõgeva Linnaraamatukogus vaatamiseks üles riputatud üks tore näitus Rakvere kunstnikult Ivo Ridalaanelt, pealkirjaga “Sõnatu meelerahu?. Ja avatud sai see suurema kärata, väikses sõprade ringis ? just Jõgeva moodi.
Kui lugemissaali siseneda, siis köidavad tähelepanu kõigepealt ruumi tagumises osas helenduvad viinamarjad oma madalmaade natüümortidele omases koloriidis. Selliseid töid on kolm: “Sidrun viinamarjadega?, “Hapu vein ja sidrun? ja “Magusad viljad?.
Maalib elutud asjad elavaks
“Viimasel ajal ongi natüürmort mulle rohkem huvi hakanud pakkuma ? olen uurinud vanade meistrite töid ja püüdnud siis endale mingi ülesande seada ning selle oma pildil elavaks maalida,? rääkis kunstnik.
Huvi kunsti vastu tekkis Ivo Ridalaanel juba aastaid tagasi, aga pärast sõjaväge tuli otsustada ning tollal tundus elulisem omandada Jäneda tehnikumis agronoomi eriala ning hakata tegelema taimekasvatusega. Tollal olid maalimistarbed kättesaadavad vaid õppinud kunstnikele ja nii läks mitmeid aastaid, enne kui maalimisega jälle tõsisemalt tegelema sai hakatud.
Taas alustama õhutas teda raamatukoguhoidjast abikaasa Mare, kellega koos nad on pidevalt käinud muuseumides ja kes 2002. aastal soovitas ka mehel oma tööd Rakveres ühisnäitusele viia. Sestpeale on aga sealse kunstielu hing Rakvere Galerii kuraator Riho Hütt ise hoolt kandnud, et ta ühestki ühistegemisest kõrvale ei jääks. Galerii eesmärgiks on tutvustada maakonna Lääne-Virumaa kunsti. Aktiivselt tegutsevaid kunstnikke on neil 40 ringis. Kuna sealseil kunstnikel puudub oma ühing, siis püüab galerii jõudumööda ise selleks olla. Lisaks näitustele korraldatakse seal mitmesuguseid koolitusi, millest olenevalt teemast võtab osa 20-35 maalijat. Üheks viimastest ettevõtmistest on olnud aktikrokiide joonistamine.
“Eks figuuri joonistamine anna inimese kujutamise oskusele hea aluse,? põhjendab kunstnik. “Olengi viimasel ajal proovinud ka portreid teha, nendega on aga veel vara välja tulla. See tahab veel harjutamist.? Rakvere Keskraamatukogu perepäeval avatud näitusel sai aga ka üht tema portreed näha ? oma pojast.
Ivo ja Mare Ridalaane pisike poeg Robert on isa kunstitegemistele alati innukalt kaasa elamas. Suurem osa maalide pealkirjadest on näiteks tema välja mõeldud. Aja jooksul on maalidele jõudnud kogu pere ühised huvid ja käigud. Nii on sündinud tööd nimega ?Isa viiul?, ?Vilepill ja raamat?. Isalt on ta saanud huvi pillimängu vastu ning jaganud seda ka oma pojaga ? kodust bändi tehes.
Mitmed tööd on maalitud abivahendina fotot kasutades nagu ?Käsmu?, mis kujutab üht kindlat meeliskohta Käsmu rannas, ?Meri? on aga sündinud pigem tunde järgi. Ja just tunne ? sügav sisemine rahutunne on see, mida Ivo Ridalaan oma töödes edasi anda soovib. See rahu on ka ennekõike eelduseks, et töösse süvenema hakata. Selliseks heaks ja tasakaalustavaks kohaks on tal kodus ateljeeks seatud kaminaruum, kus talvel küll jahedavõitu, aga suvel hea keskenduda ja ka külalisi-kunstihuvilisi vastu võtta. Pilte on sündinud seal juba kahe personaalnäituse jagu ja aega on jätkunud ka kõigele muule olulisele elus.
Kogu näitust uuesti vaadates näed, et kogu väljapanek on samas pehmes pruunikas koloriidis nagu esmalt silma hakanud natüürmordid. Selle mõju on rahustav. Tekib tunne, et aeg on seisma jäänud ja kohtki pole nagu enam sama. Jääb mulje, et maailm toimib kiirustamisest ja närvilisusest sõltumata. Tekib usaldus looja vastu.
Ivo Ridalaane näitus on avatud 15. detsembrini.
HELI JÄRV
