Lustiveres peeti küla arengu suhtes nõu

Lustiveres läbi viidud seminari algatajaks oli MTÜ Liikumine “Kodukant” ning projekti pealkirjaks “Noored külas”. Projekti eesmärk on kaasata noori külaseltsi tegevusse ja võimalust teha koostööd nii omavanuste, endast nooremate kui ka vanemate inimestega. Laupäevasel koosviibimisel osalesid Lustivere külaseltsi liikmed ning samas olid esindatud viie liikme näol ka külanoored, kes kõik olid noormehed. Need viis vaprat olid Erkki, Märt, Kristo, Riido ja Tauno.

Seminari juhtinud Pille Tutt rõhutas, et ta ei taha nõupidamisest teha mingit loengut, kus tema ainult räägib ja kõik ülejäänud kuulavad. Eesmärk oli kujundada seminarist meeldiv arutelu, kus noored ja vanemad vahetavad mõtteid teemal, kuidas muuta Lustivere elu huvitavamaks.

Seminaril selgitas Pille Tutt külaliikumise kolme tasandit, mis nägid välja järgmiselt: esimene ehk isetegemise tasand, teine ehk kohaliku omavalitsuse tasand ja kolmas ? riiklik tasand.

See tähendab, et alguses tuleks oma kodukoha heaks võimalikult palju ise ära teha. Kui enam jõud üle ei käi või mõistus otsa hakkab saama, siis pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ning kui sealne abi on ka liiga kesine, siis pöörduda juba oma murega Toompeale.

Visiooni kohaselt peaks liikumine “Kodukant” olema aastaks 2013 Eesti tunnustatuim ja eelistatuim koostöövõrgustik kõigil eelmainitud kolmel tasandil.

Noortel omad ideed

Esimese võimalusena noortele külaseltsi tegevuses kaasa lüüa pakkus Pille Tutt noortele osaleda küla arengukava loomisel. Selleks tuleks neil valida enda hulgast juht, kes oleks nõus enda peale vastutust võtma.

Noorte endi hinnangul peaks juht olema inimene, kes tunneb eri vanuserühmi oma piirkonnast, tal peab olema palju vaba aega ning tahtmist vaba aega tekitada. Samas peaks noortel olema ka mingi ühine eesmärk ja soov midagi muuta.

Poisid pakkusid välja idee korrastada Lustivere bussijaama ümbrus, teha korda unarusse jäetud terviserada ning organiseerida mingi vaba aja veetmise võimalus, milleks oleks kasvõi noortetuba. Samas leidsid noored, et palju asju on külas lõpuni viimata. Seminari juht nentis, et inimestes on palju ettevõtlikkust, kuid tihtipeale puudub kahepoolne vastutus, mis tähendab, et nii võimaluse andja kui ka saaja ei julge võtta enda kanda piisavalt vastutust.

Samas leidsid noormehed, et nende kodukandi keskmeks ja kultuuri säilitajaks on kindlasti kool, kuna see hoiab inimesi koos ja pakub ka mitmeid võimalusi vaba aja veetmiseks huviringide näol. Lustivere Põhikooli huvijuht Mari-Liis Palu sõnas, et noored pered ei tulegi sellisesse kohta elama, kus puudub nii lasteaed kui ka kool.

Seega on esimeseks küla jätkusuutlikkuse aluseks õppeasutuse olemasolu. Veel rääkisid noored, et üheks kultuurielu säilitajaks Lustiveres on rahvatants, millega sealkandis on juba tegeldud kümneid aastaid, enamik noormeestest olid ka ise kunagi Lustivere rahvatantsurühmas tantsinud. Praegu tagantjärele mõeldes tunnistavad poisid, et kuigi nad käisid seal suures osas vastu tahtmist, oli rahvatantsurühmas osalemine neile heaks kogemuseks.

Seminari juht märkis, et tegelikult võiks noortele anda rohkem võimalust midagi ise ära teha ja  anda neile võimalus ka vastutada. Noorte ettepanekuid tuleks kuulda võtta, nendega arvestada. Seminari lõpus jaotati auditoorium kolmeks segarühmaks, kus noored ja vanemad koos ühiselt otsustaksid, kuidas külaseltsid oma kogukonna noortega koostööd teha saaksid. Selle käigus jõuti järeldusele, et noortele tuleks jagada infot, nende käest tuleks küsida, kas nad sooviksid mingist projektist osa võtta. Nende arvamuste ja ettepanekutega tuleks arvestada.

Propageeritakse külaturismi

Liikumine Kodukant on ka välja koolitanud igas maakonnas külaturismi eestvedajaid. Kuna maaturism on juba küllalt populaarseks muutunud, siis nüüd hakatakse propageerima külaturismi. See tähendab, kui külad suudaksid jõuda nii kaugele, et turistidele midagi märkimisväärset eksponeerida, näiteks ajaloolisi paiku ja ehitisi või ka muid kohaliku tähtsusega kohti. Jõgevamaal tegelevad külaturismiga sellised asulad nagu Maarja-Magdaleena, Otslava, Vahi, Härjanurme, Pikknurme ja Saare. Seminaril toodi välja ka fakt, et igal piirkonnal on võimalik oma nägu kujundada ning seda tehes saaks paralleelselt edendada ka külaturismi oma kodukohas. Sel aastal korraldatakse Lustiveres juba kolmandat aastat järjest Päkapikumaad, mille eestvedajaks on külaselts.

Laupäevasel seminaril jõudsid külaseltsi liikmed ja noored ühisele otsusele kaasata sel aastal rohkem noori Päkapikumaa tegevusse. Seminaril osalenud Erkki rääkis, et tänu sellele üritusele on ta jälle ühe kogemuse võrra rikkam ja see andis innustust Lustiveres noorte tegevuse ülessoojendamiseks. Tema arvates peaks noortel olema mingisugune võimalus vaba aja veetmiseks, sest vastasel juhul ei tulegi sinna kanti enam noori elama. Veel sõnas Erkki, et pärast kooli lõpetamist näeb tema oma elukohana siiski Lustiveret, mitte mõnd suurlinna.

EILI KOITLA

blog comments powered by Disqus