Jõgeva vallavalitsuse keskkonna peaspetsialisti Vello Luki sõnul pole kinnistuomanikke heakorrakonkursil osalema meelitada just lihtne: vabatahtlikult paneb end tähtajaks kirja vaid üks-kaks, ülejäänutele teeb osalemisettepaneku konkursikomisjon ? selle põhjal, mis komisjoni liikmetele vallas ringi liikudes silma jäänud. Samas poleks õige ka konkurssi sootuks korraldamata jätta: paremaid tunnustades väärtustatakse ju kodukaunistamist ja -kultuuri laiemalt.
Paremaid tunnustati seekord viies eri kategoorias. Alevikus asuvate ühepereelamute kategoorias tunnistati parimaks Aita ja Priit Saksingu kodu Kuristal. Teine ja kolmas koht otsustati jätta välja andmata, küll aga tunnustati nelja võrdse preemiaga Liivi ja Toivo Kütti Kuristalt, Veera ja Uuno Lindu ning Marge ja Andrus Palootsa Vana-Jõgeva külast ning Marianne ja Veiko Allingut Laiuselt.
Maal asuvatest ühepereelamutest pälvis suurima tunnustuse Helju ja Jüri Ansbergi kodu Kärde külas. Teine ja kolmas koht jäeti siingi välja andmata. Nelja võrdse preemiaga tunnustati Maie ja Kalle Tederit ning Pille ja Aare Simmulmanni Vaimastverest, Urve Kipperit Vilinalt ning Ene ja Jaan Annit Kaeralt.
Kortermajadest sai esikohapreemia Siimusti aleviku maja nr 19, väiksema preemiaga tunnustati sama aleviku maja nr 56. Talumajadest sai esikoha Galina ja Sergei Alitsa talu Laiusevälja külas. Teisi preemiaid selles kategoorias kandidaatide puudumise tõttu välja ei antud. Ka ettevõtetest ja ühiskondlikest objektidest vääris tunnustust ainult Kuremaa parkla koos ranna-alaga, mida haldab sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus.
Iga kategooria parimat premeeriti Ehitusservice?i/Aiaparadiisi kauplusteketi kinkekaartidega 2500 krooni väärtuses, teised said samu kinkekaarte 2000 krooni väärtuses. Tuleva aasta maakondlikule heakorrakonkursile ja Vabariigi Presidendi kodukaunistusauhindadele kandideerima otsustati esitada perekond Saksingu ja perekond Ansbergi ühepereelamu ning Kuremaa parkla ja ranna-ala.
Esimene katse
Kui heakorrakonkursil on juba päris pikk ajalugu, siis värvikampaaniat korraldati Jõgeva vallas aktsiaseltside Vivacolor ja Sadolin toetusel esimest aastat. Kampaania eesmärgiks oli ergutada vallaelanikke oma elamuid korrastama ja parandada selle kaudu valla asulate välisilmet. Huvi tundis kampaanias osalemise vastu 14 eramuomanikku ja kaks korteriühistut, kel oli võimalus hankida EhitusGamma kauplusest või Uku keskusest soodushinnaga värve ning saada siis, kui maja värvitud, vallalt veel 30 protsenti värvirahast tagasi.
Ette seatud tähtajaks said majad värvitud 9 kampaanias osalejat, väikese hilinemisega lisandus veel kolm. Vallavalitsuse ehitusspetsialisti Aavo Välba juhitud komisjon vaatas värvitud majad üle ning hindas värvitooni sobivust hoone ja ümbrusega ning töö teostamise korrektsust. Väga hästi värvituks tunnistati perekond Lehtme maja Ellakvere külas ning hästi värvituks perekond Küütsi maja Jõgeva alevikus. Neidki peeti meeles rahaliste preemiatega.
?Värvikampaanias oleks võinud osaleda vähemalt viis korda rohkem peresid, kui tegelikult osales,? ütles Aavo Välba. ?Aga ehk saavad teised nüüd innustust ja võtavad tuleval aastal asja ette.?
Õiged põhimõtted
Peale autasustamise jagati kokkusaamisel ka head nõu. Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer ja mitmel aastal maakondliku kodukaunistamiskonkursi komisjonis kaasa löönud Aita Saksing rääkisid koduümbruse kujundamise põhimõtetest. Aita Saksingu õhutusel ütlesid ka autasustatud ise välja, mis neile nende kodus meeldib ning miks nad selle just nii kujundanud on.
?Meie oleme eelkõige lihtsuse teed läinud ja püüdnud majaümbruse kujundada nii, et selle korrashoidmine liiga töömahukas ei oleks,? ütles Aare Simmulmann.
?Meie lähtusime oma kodu rajades põhimõttest, et kui tahad suure puu all elada, siis tuleb maja suure puu alla ehitada, sest enda istutatud puude kasvamine võtab liiga kaua aega,? ütles Jaan Anni. ?Nii me elamegi puude all ja ka muruplatsi ei ole me laiendanud, et mitte rikkuda kevadel metsast meieni ulatuvat sinilille- ja piibelehevaipa.?
?Meie talus on kõige olulisem tootmine, aga kui aega jääb, siis teeme natuke ilu ka,? ütles Sergei Alits, kelle talu on tuntuks saanud õuel seisvate põhupallidest taiestega.
?Need, millest te lähtute, ongi tegelikult õiged põhimõtted,? tõdes Aita Saksing.
RIINA MÄGI
