Ei möödu vist päevagi, kui postkastis mõni uus kaubapakkumise raamatuke pilku ei püüa, eriti nüüd, kui rahuarmastavamad meist juba jõulukinkidele mõtlevad. Küllap on kataloogikaubamajadel põhjust pealetükkiv olla, sest asi toimib. Me kirume küll rämpsposti, kuid harva juhtub, et pildiraamatu kohe paberikonteinerisse viskame. Ikka vaatame sisse ka. On ju ammu teada, et pildil nähtut himustades saab sageli petta, sest seal glamuurne paistev hilbuke-kardinake-vaibake näeb päris-elus sageli märksa luitunum välja. Valijaid ja tellijaid leidub siiski igale firmale, kuigi sageli tuleb avatud pakiga pettunult postkontorisse kõmpida, et kaup tagasi saata.
Miks meid siis ahvatleb see petukaup, miks teeme tüli endale ja postitöötajaile? Ilmselt sellepärast, et vahel veab. Ja põhiliselt sellepärast, et nii lõpmata mugav on kodus kaupa valida. Istud õhtul diivanil, lehitsed ja kaalutled, konsulteerid kodakondsetega, otsustad ära… ja otsustad hommikul ümber. Teed, nagu tahad, ja mitte keegi ei solvu ega pahanda. Suurtest kaubanduskeskustest praegu ei räägi, ilmselt võib sealgi kümmet jopet selga proovida, et lõpuks ostmata jätta, kui vaid võhma jagub. Aga ahvatlev valik kehakatteid leidub nüüd ju ka turgudes, nii lageda taeva all kui korralikes hallides. Ja seal paraku nalja ei mõisteta. Kui kusagile peatuma jääd, pead kohe aru andma, mida soovid. Kui tunnistad, et täpselt ei tea, vaid mõtiskled, et tahaks midagi uut ? pluusi või kampsunit, jopet või seelikut, siis heal juhul hakatakse kõike pakkuma (“see on väga ilus!”), halvemal juhul kehitatakse solvunult õlgu: mis sa näpid, kui ei tea, mida tahad.
Kui hiljuti kampsunit valides müüjalt eresinist küsides hallikassinise sain ja selle peale punast ja pruuni ka kiikasin, oligi juba õhus elektrit: ah nüüd tahate hoopis punast! Püüdsin küll seletada, et ei osta riideid sageli ja uisapäisa, nagu ta ilmselt isegi ei tee, ega suuda kahe minutiga otsustada, aga must kass oli meie vahele juba käpa toetanud müüjal nägu tõsine ja minul ostuhimu kadunud. Ma tean inimesi, eriti meesterahvaid, kes ongi mitte eriti meeldinud rõivatüki vahel ära ostnud ? hirmust pakkuja ees.
Kallid turumüüjad! Uskuge, teie tööpäev on märksa edukam, kui suudate jääda lahkeks, aga tagasihoidlikuks, ja oskate varjata oma meeleheidet, kui kunde käest libisemas. Jälgige oma kolleege, kellel paremini läheb, ja mõelge, mida nad teisiti teevad. Muidu jätkubki meil see kataloogikaubamajade ralli, kus hulgaliselt müüjaid, ostjaid ja kahetsejaid.
Meeta Muhv
