Palamuse kalmistul asunud ja 1952. aastal hävitatud Vabadussõja monument taastati kolmteist aastat tagasi annetuste toel, mida hakati koguma juba rublaajal. Nagu ajalehes Vooremaa toona kirjutati, kulus samba taastamiseks 8600 rubla ja 50 193 krooni. Annetajateks olid peale suure hulga tookordsete ja endiste palamuslaste ka asutused ja ettevõtted.
Kuna raha oli toona nii inimestel kui ka firmadel-asutustel üsna napilt, tuli ausamba jaoks valida taskukohane tehnoloogia. Üks sambataastamise toonastest eestvedajatest, Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann meenutas, et ausamba taastas Tallinna kiviraidur Paul Uibopuu koos ühe abilisega.
Eeskujuks oli neile küll 1924. aastal kujur Anton Starkopfi kavandi järgi vana kirikumõisa põllukivist tahutud sammas, kuid nemad ehitasid monumendi üles metallkarkassile, mille külge kinnitati poltide abil järk-järgult punasest graniidist katteplaadid. Kui üks plaadirida üles sai, valati tühimik betooni täis ja hakati uusi plaate kinnitama.
Ei pidanud vastuParaku ei osutunud sel moel üles ehitatud mälestusmärk kuigi vastupidavaks. Arvatavasti tungis vihmavesi graniitplaatide vahele ning selle külmudes hakkasid plaadid mõranema. Lisaks sellele voolas plaatide vahelt alatasa välja betoonisegust vett, mis plaadid kirjuks tegi. Sel moel oli ausammast piinlik võõrastele näidata ning halb omainimestelgi vaadata. Vooremaa fotograaf Anatoli Makarevit?ki mäletab juhtumit, mil pidi ühe lehepildi tegemiseks kõigepealt autost aknapuhastusvahendi tooma ja monumendi puhtaks küürima.
?Vallavolikogu liige Jaan Koll tõstis Vabadussõja mälestusmärgi probleemi üles juba mitu aastat tagasi,? ütles vallavanem Urmas Astel. ?Algul lootsime, et ehk tuleb meile uue samba püstitamisel appi mõni riigistruktuur, aga lõpuks võtsime asja siiski ise käsile. Ehitaja on konkursi teel juba valitud ning tuleva aasta mai lõpuks peaks uus monument Palamuse kalmistul seisma.?
Ehitajaks valiti Jõgeval tegutsev OÜ S.P.M. Invest, kes on lubanud töö ära teha 879 902 krooni eest. Sedakorda tuleb mälestussammas täisgraniidist ja sellele rajatakse ka uus graniidist alus.
?Sammast, mis võib-olla paarsada aastat vastu peab ? kui vahepeal muidugi jälle õhkimiseks ei lähe ? ei ole mõtet panna alusele, mis paari aastakümnega arvatavasti alt pudeneb,? ütles Urmas Astel.
Soome graniidi asemel lepitakse siiski Hiinast toodavaga. Kuigi vahemaa järgi arvestades peaks olema vastupidi, on Soome graniit Hiina omast tunduvalt odavam.
?1,3 miljonit, mis Soome graniidist samba eest maksta tuleks, on meie jaoks siiski liiga palju,? ütles vallavanem.
Annetajate nimed vundamentiEsimesed 200 000 krooni sambaraha oli planeeritud juba valla selle aasta eelarvesse. Küsimusele, kust tuleb ülejäänu, vastas vallavanem:
?Ega mul erilist usku pole, et see mujalt kui valla rahakotist tuleb. Suuremat korjanduskampaaniat ei kavatse me igatahes korraldada. Ettevõtjatega võiks siiski läbi rääkida. Ja iga muu abi on ka teretulnud. Seda võin küll lubada, et annetajate nimed samba vundamenti raiutakse.?
Kui 1994. aastal rihiti samba taasavamispidustused 29. maile ehk päevale, mil möödus 70 aastat esimese Vabadussõja monumendi avamisest, siis nüüd nii ilusat tähtpäeva silmapiiril pole. Tore oleks, kui tuleva aasta võidupühaks, mille aegu tavaliselt ka kalmistupüha peetakse, uus monument püsti oleks. Loodetavasti ei teki vähemasti selle ettevõtmise käigus mingit monumendiskandaali. Nagu elu viimasel ajal näitab, annab selle ju igast asjast ?välja imeda?.
RIINA MÄGI
