Tänases lehenumbris kõneleb rahandusminister Ivari Padar sellest, millised on võimalused eurotoetuste saamiseks ning mida seni on Euroopa struktuurifondide abiga Eestimaal suudetud korda saata. Seda ei ole kaugeltki vähe. On ju õnnestunud toetust saada haiglate ehituseks ja teede parandamiseks, hariduse edendamiseks, ettevõtete arendamiseks, töötute koolitamiseks ja veel paljudeks muudeks olulisteks asjadeks. Ka Jõgevamaal on eurorahadega jõutud juba mõndagi korda saata.
Kätte on jõudnud aeg asuda taotlema uusi toetusi, kuigi varasemate aastate toetuste kasutamine veel kestab. Järgmise seitsme aasta jooksul on Euroopa struktuurifondidest Eestile eraldatavad toetused senistest kaks korda suuremad. Oleks narr võimalusi kasutamata jätta.
Seni on elu näidanud, et mõneski valdkonnas nagu ettevõtete stardiabiks, külade taastamiseks ja arendamiseks on taotlusi toetuste saamiseks esitatud eriti aktiivselt ehk mitmeid kordi rohkem, kui on olnud võimalusi raha jagamiseks. See tähendab, et on tulnud teha valik. Välja valitakse aga teatavasti parimad projektid, millega on ennast tõestada suudetud.
Et oma elukeskkonda eurotoetuste abil paremaks muuta, on järelikult kõigepealt vaja eriti häid projekte, mis avaldaksid muljet. See nõuab eelkõige eluga kursis olemist ja info valdamist. Hea projekt peab olema uuenduslik, jätkusuutlik, igas mõttes elu edasiviiv. Nii et tuleb pead tööle panna, arvestades, et idee maksab ja nutikus ning perspektiivitunnetus on hinnas.
